Autor: Postimees/Scanpix • 28. mai 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raske haiguse diagnoos tõi kergenduse
23-aastane Merilyn tundis pärast luupusnefriidi diagnoosi saamist suurt kergendust - lõpuks ometi leiti kuudepikkuse halva enesetunde põhjus. Kergendustunne kadus aga kohe, kui neiu avas arvuti ja uuris sealt luupuse kohta.
Siiski jätkas põhiolemuselt rõõmsameelne neiu tavapärast elurütmi ja nendib ajas tagasi vaadates, et haigus on tema elu pigem positiivses mõttes muutnud.
Tänu ravile on analüüside tulemused pidevalt paranenud. Vereproovid on normis ja haigus allub ravile hästi. Praegu elab Merilyn täiesti tavalist elu.
Keskajal peeti luupusehaiget (lupus tähendab ladina keeles hunti) naist sageli libahundiks ning haiguse tõttu tekkivat liblikakujulist nahalöövet seostati hundi hammustuse ja üleloomulike jõududega.
Moodne teadus läheneb luupusele ratsionaalsemalt - tegemist on peamiselt viljakas eas noori naisi kimbutava immuunsüsteemi häirega, mille puhul immuunsüsteem ründab inimese enda organeid ja kudesid. Luupuse põhjused pole teada, kuid oma osa võib olla nii pärilikkusel, hormoonidel kui ka keskkonnal.
Luupus pole väga levinud haigus, Eestis põeb seda hinnanguliselt 450 inimest. Seetõttu ei oska paljud arstid sageli hiilivalt algavat haigust kahtlustada.
Artikli originaal
Autor: Postimees
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!