Autor: Meditsiiniuudised • 1. juuli 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ühingu juht Pille Ilvese sõnul toob antud muudatus riigile kokkuhoiu asemel tulevikus kaasa patsientide arvu kasvu, vahendas ERR Aktuaalse Kaamerat."Selge on see, et raha on inimese käitumises väga oluline motivaator ja kui haigushüvitised vähenevad, siis tõenöoliselt hakkavad inimesed haigena tööl käima," selgitas Ilves.

Haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Koppeli sõnul soovitab asutus inimestel haigestudes haigusleht siiski kohe välja võtta, mitte hakata haigena tööl käima.

Uue hüvitiste maksmise korraga pole nõus ka tööandjad, sest kolme esimese hüvitiseta haiguspäeva järel jääb viis järgmist päeva ettevõtte kanda ning alles üheksandast päevast maksab hüvitist haigekassa.Eesti Tööandjate Keskliit on esitanud õiguskantslerile taotluse uus hüvitiste maksmise kord põhiseadusega vastuolevaks tunnistada."Tööandjate jaoks on tegemist natukene hoomamatu riskiga. Tööandja koormus tõuseb, seda eriti väikeettevõtetes ja tööandjad peavad hakkama personali osas tegema selliseid valikuid, mis paraku ei pruugi meeldida töövõtjatele," selgitas tööandjate liidu juht Tarmo Kriis.

Tema sõnul 1. juulist jõustunud muudatused sotsiaalvaldkonnas kohe tööjõuturu olukorrale mõju ei avalda. Kriisi hinnangul ilmneb näiteks töölepinguseaduse muudatustest tulenev koondamiste mõju umbes kuu aja pärast ning koondatavate hulk võib jääda 10 000 inimeseni.