27. oktoober 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Neli viga, mida firmad sotsiaalvõrkudes teevad

Sotsiaalmeedia ei ole raketiteadus. See on tasuta ja arusaadav igale teismelisele. Kõik, mida vaja läheb, on internetiühendusega arvuti ja natuke sõnaosavust. Miks on siis mõni ettevõte edukam tasuta ressursside kasutamisel kui teine?

Sinu tooted ei huvita mitte kedagi!

Blogi ei ole lihtsalt järjekordne reklaamikanal, mis on mõeldud välja reklaamikulude kokkuhoiuks. Kui sa tahad olla blogosfääris edukas, siis pead oma lugejatele pakkuma lisaväärtust ja –infot.  Ainult toodetest kirjutamine ei too lugejate horde ega tõsta müüki, sest sõltumata su toote spetsiifikast, ei huvita (potentsiaalset) klienti mitte toode, vaid väärtus, mida see talle pakub. Avades võimalusi, mida on võimalik sinu tootega nautida, avad ka uued müügivõimalused.

Lihtne soovitus: karbitootja ei peaks kirjutama järjekordsest punasest karbist, vaid asjade organiseerimisest, sest keegi ei osta karpi karbi pärast.

Kuulamine hõbe, rääkimine kuld

Sotsiaalmeediast rääkides rõhutakse sageli võimalusele kuulata oma kliente ja saada väärtuslikku informatsiooni nende ootuste ning mõttemaailma kohta. See on tõsi, kuid ainult osaliselt. Pelgalt kuulamisest ei piisa, peab ka reageerima, sest eesmärgini viib tegutsemine, mitte tühipaljas emotsioonide kogumine Exceli tabelisse.

Lihtne soovitus: Kui tarbijad kirjutavad sinu ettevõttest või tootest, siis ära mata pead liiva alla, vaid võta vestlusest osa. Ainult nii on võimalik vestluse kulgu (st infot) kontrollida.

 Riskidega peab arvestama

Teadupärast jänes šampanjat ei joo. See vana tõde kehtib ka ettevõttes, kus kaalutakse sotsiaalvõrkudesse sukeldumist. Alati on võimalus, et midagi läheb untsu ja kenasti planeeritud sotsiaalmeedia tegevused osutuvad kontraproduktiivseks. Riskidega  - näiteks sellega, et blogikandeid kirjutab vihane töötaja või imago parandamiseks mõeldud tegevused ei kanna vilja – tuleb arvestada, mitte neid karta. Alati on olemas võimalus, et mõni sotsiaalvõrkudes aktiivne töötaja elab oma frustratsiooni Facebookis või isiklikus blogis välja. Sotsiaalvõrkudes osalemine on siiski vajalik, kuid riske peab maandama.

Lihtne soovitus: Nii, nagu on paika pandud sisekorraeeskirjad, tuleb kindlaks määrata ka ettevõttesisesed reeglid sotsiaalvõrkudes osalemise kohta.

 Ainult välisest särast ei piisa

Teadupärast on edukad need ettevõtted, mis saavad aru, et kasumit on võimalik teenida ainult kliendiga arvestades. Kui toode, arendus, protsess ja ettevõtte sisemine võimuvõitlus on olulisemad kui klient, ei ole abi ka hästi planeeritud sotsiaalmeedia tegevustest, mille eesmärk on näidata firmat avatud ja positiivsena.

Sõnum, mida sotsiaalvõrkudes levitatakse, peab olema kindel ja usutav, mitte suureks puhutud sooja õhu mull, mis lõhkeb esimesel kohtumisel müügimehega.

Lihtsustatud näide: Kui automüügifirmas on töökultuur olematu, ülemused despoodid ja orienteeritud vaid kiire kasumi teenimisele, ei ole abi mesimagusast jutust blogis või Twitteris. Tee korda oma elutuba ja alles siis ava uks külalistele.

aripaev.ee

Autor: Lemmi Kann, PR-blogi Vare & Jaakkola

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700