17. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimasel ajal on aktiivsed ja jõulised pakkujad eelkõige kiirlaenuandjad. Käesoleva aasta sügisel on tarbijakaitseamet suunanud oma tähelepanu kiirlaenuandjate tegevusele. Novembris algatati 12 väärteomenetlust (reklaamiseaduse rikkumised finantsteenuste reklaamimisel).

Viimase aasta jooksul on muudetud mitmeid seadusesätteid (nt võlaõigusseadus, reklaamiseadus) ,  et tagada tarbijate õiguste suurem kaitse.

Kiirlaenu leping on tarbijakrediidileping, millele kehtivad kindlad vorminõuded:

leping peab olema kirjalik;

lepingus peab olema toodud väljamakstav krediit või krediidi ülempiir,

lepingus peab olema tagasimaksete suurus ja tähtajad,

lepingus peab olema intresside ja muude kulude kogusumma,

lepingus peab olema krediidi kulukuse määr,

lepingus peab olema märgitus taganemisõigus,

lepingu sõlmimisel peab krediidiandja täitma hoolsuskohustuse jms

Oluliseks muudatuseks tuleb pidada ka seda, et finantsreklaamis tuleb juhtida tähelepanu sellele, et tegemist on finantsteenuse pakkumisega ja viidata tingimustega tutvumisele.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste rõhutas, et iga laen on finantskohustus. "Krediiti taotledes tuleb olla tähelepanelik ning uudishimulik. Enne laenuvõtmise otsust ning lepingu sõlmimist tuleks väga põhjalikult kaaluda, kas ja miks endale sellist kohustust võtta soovitakse ning millised kulud laenuvõtmisega kaasnevad. Tähelepanuta ei tohi jätta ka küsimust, mis juhtub siis, kui pole võimalik makseid tähtajaks tasuda," ütles Sooniste.

Et hinnata ja võrrelda erinevaid krediiditooteid, tasub kõrvutada tarbijakaitseameti soovitusel pakutavate laenutoodete krediidi kulukuse määra. Krediidi kulukuse määr on nn laenatud rahale aastas langev kulude koormus protsentides, eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul. Lepingurikkumisega seonduvad kulud (sh sissenõude kulud jms) ei lähe krediidi kulukuse määra arvutamisel ja avaldamisel arvesse. Krediidi kulukuse määr erineb suurel määral erinevate krediidiandjate poolt väljastatavate laenutoodete osas, ulatudes isegi 5000%ni.

Seadusandja on ette näinud, et krediidi kulukuse määra võrdlemisel ja hindamisel tuleks aluseks võtta Eesti Panga poolt viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Juhul kui laenu krediidi kulukuse määr ületab avaldatut enam kui kolm korda (krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel) võib tarbija pöörduda kohtusse.

Kohtu pädevuses on hinnata, kas tegemist võib olla heade kommete ja tavadega vastuolus oleva tehinguga ja kas laenuandja on teinud kõik endast oleneva , et selgitada välja laenusaaja suutlikkust mõista kõrge krediidi kulukuse määraga laenu võtmist, selle tagastamise suutlikkust ja välistada, et laen võeti erakorralise vajaduse, kogenematuse või sõltuvussuhte tagajärjel.

Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu sellele, et lepingujärgseid kohustusi (s.h. Intresse, viiviseid jne. ) tuleb täita vähemalt seni, kuni jõustunud kohtuotsuse alusel neid kohustusi muudetakse.

Kui tarbijal tõepoolest tekib soov ja vajadus võtta kiiresti laenu, soovitab tarbijakaitseamet tutvuda erinevate toodete tingimuste, nende pakkujatega ning kaaluda enne allkirjastamist veelkord laenu otstarbekust.

Autor: Lemmi Kann, Kristi Malmberg