18. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Absoluutselt suurepärane, hea lavastaja- ja näitlejatöödega ühiskonnakriitiline teatritükk, mis otsib siiani vastuseid küsimustele, mis on kultuur, kas ja millises vormis seda vaja on ning milline peaks olema kultuuriruumis jäneste eesmärk.

Suhteliselt keeruline ülesanne. NO99 näitlejad said sellega aga väga edukalt hakkama. Iseasi muidugi, kui palju Marika Vaariku kehastatud ministriproua õhtust õhtusse korrutatud tarkuseteradest õppinud on.

Igatahes ridadevaheline vaimukus ja mõtlemapanevad etüüdid pakkusid mõnusa elamuse, mida kindlasti soovitada julgen.

Kohal olid sportlased ja kõmulehe ajakirjanikud, lõukoer ja segaduses jänesed. Kusti kappa ja urineeriti ministriproua täis, arutati eelarvepoliitika, raha, lindistamise, vihkamise ja kunsti teemadel ning lõpuks pakiti teater lihtsalt kokku. Ja loomulikult ei jäänud ära ka üks väike koorilaul.

Igatahes väga õpetlik teatritükk ninasarvikutele vaatamiseks. Õppida on neil sealt palju.

Autor: Lemmi Kann, Signe Sillasoo