26. veebruar 2010
Jaga lugu:

PP: kunstifetiš Artdepoos

Eksperimentaalne näitus kunstifetišismist "We Are Fine" näitab kunstiobjekti staatuse ja vääringuga esemeid, mille mõte, vaimsus ja väärtus jääb vaatajate otsustada.

Kui kunsti on majanduskriisi olukorras kallis teha, siis ehk peaks kunstnik hakkama kunstioksjonitel müüma hoopis oma kodus leiduvaid isiklikke asju?

Näitusele kutsutud eesti ja läti kunstnikud on igatahes välja pannud nii kunstiteose kui ka sellega seotud eseme, mõlemad on galeriinäitusel müügiks, nagu ikka.

Näitus reklaamib end küll lõbusa komejandina, ent läti kuraatori Andris Vitolinši kontseptsioon on siiski kriitiline. Küsitavaks jääb, kas Eesti ja Läti kontekstis kunstifetišismist üldse rääkida saab. Meie õhuke kultuurkiht seda veel ei luba.

Ent Artdepoo aktsioon pakub võimaluse kaasalöömiseks- ja mõtlemiseks, kas ja milline kunstihullus võiks meid heal juhul tabada.

Üksik sokk põhjustab paranoiat

"Eesti inimesed ei armasta eriti eputada, eesti koguja on ettevaatlik. Kui eesti kunstitarbija teaks, et selliseid asju on juba tehtud ja välismaa kunstiinstitutsioonid on heaks kiitnud, siis poleks neil küsimusi, ja nad oleksid oma otsustes vabamad," kommenteeris galerist Olga Temnikova kohalikku olukorda.

 Marko Mäetamm on näitusele esitanud komplekti, mis mõni aeg tagasi oli ka Kumus väljas: video tema koju sattunud salapärasest sokist ja sokk ise.

Mäetamme sokk on olnud edukas paranoia külvaja. Teatavasti hakkasid inimesed pärast installatsiooni nägemist ka oma kodust kahtlaseid üksikuid sokke leidma. Soki esialgu krõbedalt kõlav hind võib aga mõnes mõttes ka põhjendatud olla, kuna ta on omandanud täiesti eraldi identiteedi.

Kunsti ja kunstnike fetišeerimine põhineb üldjuhul nende mõlema objektiviseerimisel ja mütologiseerimisel. Andy Warholi "juhuslik sokk" maksaks tänapäeval tõenäoliselt vähemalt sama palju kui mõne eesti tippkunstniku teos.

Kõdunenud puu kui suur kunstiteos

Loodus ja eriti just puit on Peeter Lauritsa huviorbiidis olnud juba mõni aeg. Artdepoos eksponeerib ta fototeost "Kõdupuu" ning lisaobjektina seal juures puujuurikat.

Kas pooleldi kõdunenud roigas galeriiseinte vahel on kunstiobjekti staatuse ja vääringuga? Kas loeb mõte ja vaimsus või andutakse siiski meeletule kaubanduslikule tarbimisele, mis lisaväärtust ei tooda?

Lätlased ei ole ülesannet nii otseselt võtnud - banaalseid objekte nad n-ö kõrge kunsti kõrvale ei serveeri. Väljaarvatud Andris Vitolinš.

Tema eksponeerib näitusesaalis maali automootorist ja müüb näituse käigus oma vana autot alghinnaga 39 250 krooni. Oma kunstitarbimise harjumusi saab proovile panna näituse lõpuni.

Autor: Lemmi Kann, Ragne Nukk

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Enimloetud
Laura Tahk
Laura TahkSekretar.ee toimetajaTel: 53 444 071laura@sekretar.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee