4. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hommikusöök parandab vaimset võimekust

Hommikusöögist räägitakse sageli kui kõige olulisemast toidukorrast. Kuna hommikusöök järgneb kõige pikemale puhkeperioodile, võib selle ärajätmine mõjutada aju toitainete tasakaalu ning mõjuda halvasti meie mõtlemisele ja vaimsele tegevusele. 

Regulaarse hommikusöögi ja vaimse võimekuse vahelisel seosel on mitu seletust. Kui hommikusöök vahele jätta, tähendab see seda, et keha ei ole saanud süüa 12-15 tundi. Öö jooksul kasutab organism ära maksas oleva süsivesikute varu ja glükogeeni. Ärgates tahame aga hakata kohe tegutsema, mistõttu on hommikul eriti vajalik süüa energiarikast toitu. Regulaarselt hommikusööki söövate inimeste keha on pidevalt vajalike toitainetega varustatud ning ei kannata ka teiste oluliste toitainete, nagu vitamiinide ja mineraalide puudujäägi all.

Uuringud on tõestanud, et hommikusöögi vahalejätmise korral ei ole võimalik hilisema söömisega toitainete puudujääki korvata. Kui ei sööda hommikusööki, ei saada toidust ka piisavalt proteiine, rasvu, süsivesikuid, vitamiine ning mineraale.

Hommikusöök toidab aju

Kuigi aju kaalub vaid 2% kogu keha massist, kasutab ta keha energiast ligi 20%. Aju on üks nendest organitest, mis energiat ei säilita. Seega sõltub aju töö pidevast toitainete ja energia kogusest. Hommikusöök toodab glükoosi – kütus, mida me vajame mõtlemiseks, kõndimiseks, rääkimiseks ja tegutsemiseks. Hommikusöögi vahalejätmine jätab aju ilma olulistest toitainetest, seega peab keha töötama topeltkoormusega, et muuta rasvu või proteiine glükoosiks.

Kvaliteetne hommikusöök pakub nii lastele kui täiskasvanutele energiat ja olulisi toitaineid, mis on päeva alustamiseks vajalikud. Kolmes Balti riigis 2009. aasta novembris läbi viidud omnibus-uuringu* kohaselt eelistab 41% Eesti elanikest hommikusöögiks võileiba, populaarsuselt teisel kohal on puder.

Parim algus päevale võib olla tervislik võileib, millele on määritud margariini. Margariin sobib suurepäraselt ka hommikupudru maitsestamiseks. Näiteks Rama margariin sisaldab rasvhappeid (Omega-3, ALA, DHA), vitamiine ja mineraale, mis on aju tööks vajalikud.

Kas hommikusöögi söömine parandab vaimset võimekust?

Läbi aastate on laialt uuritud hommikusöögi seost akadeemilise ja professionaalse võimekuse ja saavutatavate tulemustega. Lühikeses perspektiivis varustab hommikusöök kesknärvisüsteemi kogu öö kestnud puhkeperioodi järel. Pikemas perspektiivis võib regulaarse hommikusöögi söömine positiivselt mõjutada vaimset võimekust.

*Omnicom Media Group

 

Autor: Urve Vilk, Mai Maser

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700