21. mai 2010
Jaga lugu:

Eesti juht on tuntud töömurdja

Baltimaade tippjuhid on võrreldes skandinaavlastega ambitsioonikamad ja töökamad, selgus tippjuhtide otsingule spetsialiseerinud Amropi uuringust, samal arvamusel on ka Eestis tegutsevad välismaalastest firmajuhid.

"Eestis on juht kuidagi rohkem boss kui Rootsis. Seal on juht boss ainult paberil," rääkis Viasat ASi rootslasest tegevjuht Gustaf Hersius, kes on Eestis elanud kuus aastat. Tema sõnul on Eestis nii kaasaegseid juhte kui ka vanamoodsamaid. "Üldiselt võib öelda, et eestlastest juhid on tulevikku vaatavad ja siinsed protsessid toimuvad palju kiiremini kui näiteks Rootsis," iseloomustas ta Eesti juhte.

Noorus torkab silma

Hersiuse arvamus ühtib Amropi uuringu tulemustega, et eestlastest juhid on ambitsioonikamad kui skandinaavlased, aga Hersiuse arvates peitub põhjus selles, et siin on juhid nooremad kui Rootsis ja noored ongi iseenesest ambitsioonikamad.

 "Eesti on nagu teenager (teismeline - toim). Teenager on selline, kes arvab, et ta on puutumatu, keegi ei saa teda tappa ega purustada, ta saab ise kõigega hakkama ega taha, et keegi teda aitaks," kirjeldas Hersius. Ta viitas, et vahel oleks vaja kuulata ka vanemaid inimesi ja nende kogemustest õppida.

Amropi partneri Tiina Keskküla sõnul räägiti uuringu tarbeks ka Baltimaade juhtidega, kes paiknevad Helsingis, Stockholmis, Kopenhaagenis ja ka Poolas. "Need juhid märkisid Baltimaade juhtide tugevuseks selle, et kõik on tulemusele orienteeritud ja seda oluliselt rohkem kui juhid Skandinaavias. Ambitsioonid on siin suuremad ja oma eesmärgi nimel töötatakse kõvasti," märkis ta.

 Eestlased koostööaltid

Baltimaade juhid said kiita ka kiire tegutsemise ja koostöö eest kriisi tingimustes. "Tohutu pluss oli see, et Baltimaade juhtidega on rasketes oludes hea koostööd teha - näiteks kui on vaja kulusid kärpida või palku alandada. Pigem oldi nõus koondama kui palku alandama," märkis Keskküla.

Veel kiideti Baltimaade juhtide haridustaset ning võimekust inimesi juhtida. "Üldiselt peetakse ikka just kohalikke juhte paremateks, kuid erandkorras mingil konkreetsel vajadusel tuuakse juhte ka välismaalt," lisas Keskküla.

Baltimaade juhtide suurima miinusena märgiti, et ei osata nn suurt pilti näha, märkis Keskküla. "Samas see on mõistetav, sest turud on siin väikesed ja meie vaatamegi asju oma väikese mätta otsast," selgitas ta. Keskküla sõnul tuli uuringust siiski välja see, et eestlasest juhid suutsid asju kõige avaramalt vaadata, noored Läti juhid olid seevastu kõige riskialtimad ning Põhjamaade juhtide jaoks oli kõige keerulisem leida ühist keelt leedulastest juhtidega.

Häid spetsialiste napib

"Eesti nõrk külg on vahest nõrgad keskastmejuhid ja spetsialistid. Nagu te ka ise Äripäevas kirjutasite, on töötuid väga palju, aga tööle võtta ei sobi neist kedagi," rääkis Hersius.

Juhtide palgad Keskküla sõnul majanduskriisi tingimustes oluliselt vähenenud ei ole. "10-20% ehk nagu ettevõtetes üldse, aga ära on jäänud boonused," selgitas ta. Varem võisid boonused moodustada kuni 50% kompensatsioonipaketist, ütles Keskküla.

Amropi uuringu eesmärk oli välja selgitada Baltimaade juhtide kogemus muutuvas majanduskeskkonnas eelneva 10 aasta jooksul.

 

Autor: Urve Vilk, Kadrin Karner

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Enimloetud
Laura Tahk
Laura TahkSekretar.ee toimetajaTel: 53 444 071laura@sekretar.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee