25. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

502 042 isikule maksti töötasuks kokku 16 076 284 604 krooni, keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli kuus seega 10 674 krooni.

2009. aasta esimese kolme kuu jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 19 miljardit krooni, mida maksti 564 542 isikule. Keskmine brutoväljamakse kuus töötaja kohta oli siis 11 186 krooni.

 2010. aasta I kvartali mediaanväljamakse oli 8467 krooni kuus. See tähistab summat, millest suuremaid ning madalamaid väljamakseid oli võrdselt. Eelmise aasta esimeses kvartalis oli mediaanväljamakse suuruseks 8790 krooni kuus.

Eelmise aasta IV kvartali keskmine väljamakse töötaja kohta oli 11 178 krooni kuus. 2009. aasta oktoobri, novembri ja detsembri jooksul füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 17,6 miljardit krooni ning seda maksti kokku 523 999 isikule. 2009. aasta viimase kolme kuu mediaanväljamakse oli 8915 krooni kuus.

 Tasub teada

* Maksu- ja Tolliameti kvartaalsete väljamaksete statistikas sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Siia hulka ei kuulu koondamishüvitised.

* Statistikaameti (SA) ja MTA andmed ei ole võrreldavad, kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised.

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, mil see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest 2 korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on isikule tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinud isik on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuud või 12 kuud).

Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA isikute arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Autor: Lemmi Kann, Urve Vilk