Eestisse sisse rändab enam mehi (2009. aastal oli naiste osatähtsus sisserändel 39%), samas Eestist välja rohkem naisi. Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm 25–29-aastased, kuid erinevalt naistest on meeste rändesaldo viimastel aastatel positiivne ehk enam rändab Eestisse kui siit lahkub.
"Andmed kinnitavad tõsiasja, et majandusbuumi ajal läksid mehed välismaale tööle ning nüüd on hakatud tasahilju töö lõppemisel tagasi kodumaale pöörduma (alates 2004. aastast on immigratsioonis Eesti kodakondsusega meeste osatähtsus tõusnud ligikaudu kaks korda 47%-ni)," põhjendab statistikaameti juhtivstatistik Helerin Rannala statistikaameti blogis.
Lastega pered koonduvad linnade ümber, vanurid jäävad äärealadele
Rannala sõnul on Eesti-siseses rändes suund linnade lähialadele ja rändavad eelkõige nooremad pereeas inimesed. "Eeslinnasutmine on toonud kaasa ka piirkondliku muutuse rahvastiku vanusstruktuuris. Rahvastiku suuremate vanuserühmade teemakaartidelt on näha, kuidas laste osatähtsus suureneb suuremate linnade ümber (sisserände piirkondades), samal ajal kui eakate osatähtsus suureneb äärealadel. Eakate osatähtsus äärealadel suureneb, sest noored rändavad välja ja tööeast väljunud inimesed rändavad linnadest maale."
1. jaanuaril 2010 olid Rae ja Harku omavalitsused ainsad, kus laste (0–14-aastased) osatähtsus rahvastikus oli üle viiendiku ja vanemaealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus jäi alla kümnendiku. Enim paistavad laste osatähtsuse kasvuga silma Tallinna ning Tartu lähiümbruse vallad — noored pered eelistavad kolida linnast veidi välja, mistõttu kasvab neis valdades ka laste osatähtsus.
Teise äärmusesse minnes, vähe lapsi on näiteks Piirissaare, Alajõe, Meeksi, Nõva ja Vasalemma vallas. Kuigi Vasalemma on Tallinna lähivald, on piirkonnas vähe lapsi ja eakaid. Valla tööealiste elanike osatähtsus on suur, ent põhjuseks on valla territooriumil asuv vangla, mille asukad loetakse valla elanike hulka.