28. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puhkepäev: lugulaul õilsast rüütlist

Robin Hoodi legendide põhjal vändatud 2010. aasta filmiversioon oli seninähtud Robin Hoodi filmidest mõjusaim. Seda eelkõige ootamatu stsenaariumiasetuse tõttu.

Filmi sisu keskendus ajale, mil Robin (Russell Crowe), polnud veel õilsaks röövliks hakanud ning Sherwoodi metsad ei puutunud sündmuste arengus üldse asjasse. Kõigele samal teemal vändatud varemnähtule oli see filmivariant huvitavaks ja mõjusaks eellooks.

Filmist selgus, et ristisõjast naasnud vibukütt Robin Longstride tegi enne lindpriiks kuulutamist suuri tegusid ja just tema osaluse tõttu sõjategevuses suutis Inglismaa prantslaste invasioonile vastu panna.

Pärast Richard III surma kuningaks tõusnud John oli nõrk kuningas ning Robin sai seda enam võimaluse aruka väe- ja rahvajuhina hiilata. Kui Robin suures rannalahingus võitlust organiseeris, oli kuningas John vaid kõrvaltegelane. Robini lindpriiks kuulutamine tuli hiljem – filmi lõppvaatuses.

Filmi plussiks oli tugev stsenaarium, mille sees kulgesid sündmused oma vääramatut rada mööda. Kohanimede ning aastaarvudega rõhutatuna saavutas süžee piisava usutavuse, nii et seda lausa ajalooliseks tõeks oleks võinud pidada. Nojah, osalt see seda oligi, kui filmitegelaste hulgas figureerivate ajalooliste isikute ja sõjaretkede peale mõelda. Mitte aga kaugeltki kõik. Suur jagu filmist oli uudne fiktsioon vanadel teemadel ning seda ka osas, mis puudutas Robin Hoodi baaslugulaulu.

Süžee oli uudsusele vaatamata ometi tugevalt ettearvatav, kuid see ettearvatavus ei häirinud. 140 minutit oma ohtrate lahingukaadritega kütsid adrenaliini parasjagu üles, nii et õnnelik lõpplahendus sobis seda just kenasti jahutama.

Veidi magus see ju oli – metsa pagenud noorukid õilsa Robini laagris õnnelikku eneseteostust ootamas – aga olgu siis pealegi. Üldmulje jäi heaks. Õnneks ei olnud ka Robini ja Marioni (Cate Blanchett) ette teada lembehetked kuigi märkimisväärsed, et see filmi üldist atmosfääri imaluse poole kallutama oleks hakanud. Näpuga oli sedagi, kuid mitte ülearu – romantika ei olnud selle filmi teema.

Peaasjalikult oli “Robin Hood” ajaloohõnguline sõjafilm, kus enamiku ajast käis lahing – valitud ajastule kohaselt vibude, kirveste ja mõõkadega. Hobuseid ja mehi langes nagu loogu.

Nimetan “Robin Hoodi” turvaliseks seiklusfilmiks, mis on põnev ja hoogne, mitte küll ülearu hingeraputav, kuid sellegipoolest poolehoidu tekitav film. Mis peategelasi puudutab, siis klassikalise seiklusfilmi reeglite kohaselt jäid need kenasti ellu.

Kui täisjõus rüütleid langes lahingutes iga torke peale, siis leedi Marioni visa hing pidas vastu ka haavatuna minuteid kestnud merepõhjas lamamisele. Robinist rääkimata – teda ei võtnud ei nool, mõõk ega oda. Norida tegelikult ei maksaks. Filmi hea üldmulje nimel võib mõne koha pealt vahel ju ka silma kinni pigistada.

Hinnang

“Robin Hood”

Kinodes alates: 14. maist

Filmi pikkus: 2h 20 min

7 punkti

Autor: Urve Vilk, Mari Hiiemäe

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700