Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 2. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Seaduse eesmärgiks on kahtlemata perekonnaliikmete huvide kaitse, mitte börsi elavdamine. Ehk siis eesmärgiks on laste huvide kaitse," sõnas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Indrek Saar.

Tema sõnul saab seaduse mõistlikkuse osas kahelda ainult ühe punkti ulatuses. "Seaduses on sõnastatud, et luba peab olema nii väärtpaberite omandamise kui ka võõrandamise korral. Aga kui tahetakse väärtpabereid juurde osta, siis talupojamõistus ütleb, et lapse huve see kahjustada ei saa," lausus ta. Lisades, et seetõttu ehk ei peaks ostuks olema vaja luba taotleda. "Aga kui sellise tempoga muuta seadusandlust nagu meil praegu tehakse, jäävad paratamatult  mingid asjad tähele panemata," lisas ta.

"Õnneks on olemas võimalus erandjuhtudel taotleda kohtult blankvekslit, ehk siis näiteks 3 aastase lapse korral luba osta talle aktsiaid juurde kuni tema 18 aastaseks saamiseni," lisas Saar.

See, et müüa ilma kohtu loata ei saa, on tema sõnul igati mõistlik. "Kujutage ette situatsiooni, mil vanavanemad loovad oma lapselapsele konto, tema tuleviku kindlustamiseks, kuna teavad vanemate heitlikkust rahaasjades, ent viimased teevad selle puhtaks."

Neil, kes on aktiivsed investorid ja teevad tehinguid tihti, on mõistlik lapse nimel konto ära lõpetada ja teha seda oma nimelt, arvab Saar. 

TAUST

1. juulist jõustuva perekonnaseaduse kohaselt tuleb lapse väärtpaberikontoga tehingute tegemiseks küsida edaspidi kohtu luba.