2. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kirjastamine on minu arvates isiksustepõhine ja ebatraditsiooniline ärivaldkond, mille alustala peitub vastastikusel usaldusel," iseloomustab intellektuaalset ärivalemit kirjastaja ja puhtalt selle "oma asja" ajaja Tiina Ristimets, kelle ettevõte on naiseliku taktikepi all triivinud ka Äripäeva gasellide ehk kiiresti arenevate ettevõtete edetabelisse.

Järgneb intervjuu Pilgrim Kirjastuse omaniku Tiina Ristimetsaga.

Miks just raamatud? Kas tegemist oli juhusega või on raamatutega eriline suhe?

Usun, et selles protsessis on oma osa nii isiksuse arengul, muutustega seotud teadlikel valikutel kui ka juhusel. Millegi loomine on alati olnud loomulik vajadus ja raamatutega seotud tööprotsess selle ideest tulemuseni pakub mulle selles vallas lihtsalt erinevaid põnevaid teostuse võimalusi. Naudin sealjuures nii protsessi kui ka tulemust. Lisaks saan nende raamatute kaudu luua ja jagada endale olulisi tähendusi ja väärtusi.

Kirjastus Pilgrim asutati 2003. aastal ja minu esimeseks kirjastatud raamatuks seal oli Fred Jüssi "Ajamustrid". Praeguseks on meilt ilmunud üle 130 nimetuse.

 Raamatud, kunst, kultuur - kuidas seda müüa nii, et poleks raha lõhna juures?

Jah, see ongi tegelikult pisut ebatraditsiooniline ärivaldkond. Kirjastamiskunst seisneb paljuski nende kahe, esmapilgul täiesti paradoksaalselt erineva maailma kokkuviimisel ja kompromisside leidmisel.

Selle isiksustel põhineva intellektuaalse ärivaldkonna puhul põhineb kõik vastastikusel usaldusel. Sellel on täiesti omad reeglid ja toimimismehhanismid. Muidugi tuleb majanduslikuks toimetulekuks leida vastastikune sobiv kompromiss. Seda mõistavad nii kirjastajad kui tegelikult järjest rohkem ka autorid. Ilma ulatusliku turunduseta on raske head raamatut lugejani viia. Ka Eestis ilmub palju häid raamatuid, mis lihtsalt kaovad ilma tähelepanuta poeleti vahele ära. See on osalt ka mõistetav, sest raamatuid ilmub liiga palju ja tavalugeja ei jõua kõike ilmuvat jälgida. Seepärast näiteks töötavad suures kirjastamismaailmas bestseller-autorite heaks terved meeskonnad eesmärgiga kujundada võimalikku müügihitti.

Kui päris algust meenutada, kas meenub mõni muhe vahejuhtum või närvitsemisest tingitud magamata öö?

Iga raamatuga kaasneb siiani mingi põnevusmoment, et kas kõik on lõpptulemuses ikka hästi. Algusaastatel käisin ka igal raamatul ilmudes trükikojas vastas, alati kerge värin sees. Ma ei mäleta küll, et oleks olnud sellist apsu, kus trükikojas selgub, et ilmunud raamatul on kaaned tagurpidi või pealkirjas mõni täht puudu. Sest meil on olnud väga hea trükipartner.

Pilgrim on kasvanud ja püsinud kenasti kasumis. Kuidas ise ettevõtte tulemustega rahul olete?

Arvestades kõike ümbruskonnas toimuvat, siis muidugi oleks patt nuriseda. Möödunud aasta oli kõigile kirjastajatele siiski väga keeruline. Langesid nii nimetuste arvud kui ka vähenesid uute raamatute tiraažid ja hinnad. See n-ö masuaeg jõudis raamatumaailma kohale pisut hiljem kui teistes valdkondades ja arvan, et ega see meie valdkonnas veel läbi pole. Samas on see aga vajalik ja normaalne puhastus, millega tuleb lihtsalt ennast võimalikult kiirelt kohandada.

Mida toob see aasta?

Prognoosin, et ettevõtte tulemused 2010. aastal jäävad ehk samale tasemele või pisut alla (5-6 miljoni kroonine käive). Languse põhjus on lihtsalt asjaolu, et plaanime uusi nimetusi välja anda vähem kui viimasel kahel aastal. Tegeleme sel rahulikumal ajal uute kaasnevate tulevikusuundade väljatöötamisega. Nende töösse andmine juba iseenesest eeldab laienemist ja ehk ka arenguvõimalusi muudel suurematel turgudel.

Kuna raamatumaailm on kindlasti tulevikus muutumas, seda nii oma sisulise kui ka tehnilise vormi poolelt, siis on meie eesmärk esialgu hoida seda, mis meil on - brändi väärtusi ja kvaliteeti. Oleme olnud siiani vaimsuse ja isiksusearengu teemaliste raamatute väljaandmise valdkonnas trendi loojad, mitte trendi järgijad, ja see on meie eelis. Nagu öeldakse, tark ei torma. Pole mõtet lahmida ega muutustele vastu võidelda.

Kas olete tundnud endal ka kriitilisi pilke stiilis "naine ja edukas ettevõtja?"?

Eks ma ikka olen märganud uurivaid pilke, aga otseselt pole mulle keegi midagi öelnud. Suures kirjastamismaailmas ringi liikudes on see pigem meeldiv privileeg, mis paneb inimesi sind huviga kuulama. Eks seegi on paras kasvamise koht, sest kellegi eelarvamustest pole mõtet ennast kunagi lasta häirida.

Mis on see käimapanev mootor Teie jaoks, mis innustab hommikust õhtuni enda ettevõtte tarbeks tööd rabama?

Kindlasti mitte ei raba ma tööd kunagi hommikust õhtuni. Olen leidnud oma loomusele sobiva ja toimiva formaadi, milles ma olen õnnelik. Mul on alati piisavalt aega iseenda ja oma lähedaste jaoks. Nendega koos veedetud aeg on alati siiski minu esmane valik. Minu õnneks on mu töö ja hobi üksteisega seotud. Mul on vahel isegi imelik seda tööks nimetada. Olen olnud alati oma valikutes vaba.

Miks on Pilgrim Teie arvates olnud nii edukas?

Üks mu sõber ütles kunagi, et sul tuleb see välja sellepärast, et sul pole kunagi tehtud kohustuslikku plaanilist eelarvet. Võib-olla on see osalt ka tõsi. Kuigi ma tean, kuhu olen teel, st mis on see lõppjaam, kuhu jõuda tahame, pole mul olnud otseselt tungivat vajadust endale kammitsemiseks suuri eesmärke kehtestada. Lasen need tahtmised vabaks ja teen oma loomusega kooskõlas lihtsalt seda, mis mulle meeldib.

Loomine ning äri kasvatamine ei toimu minu arusaama järgi vägisi ega kohustuslikus korras. See kõik on sündinud loomulikult. Ja suurim õnnestumise kompliment on teadmine, et see loodud tulemus ka kellelegi korda läheb. See inspireerib oma rada jätkama.

Äriliste muutuste mõttes on võib-olla jätkuva toimetuleku seni garanteerinud ka teatavas mõttes intuitiivsed ning naiselikult alalhoidlikud ja turvalised otsused. Pole võetud suuri ebareaalseid riske, ega tulevikukohustusi, mida täita ei suudeta. Kontakt reaalsusega on säilinud.

Kas masu on inimeste lugemisharjumusi muutnud?

Inimesed ostavad ja loevad raamatuid ikka, kuid teevad oma ostuvalikuid teadlikumalt. Määravaks on muidugi ka hind. Samas on see aga loonud olukorra, kus raamatupoed on täis sooduspakkumisi ja uut raamatut on normaalhinnaga järjest raskem müüa. Uus raamat hinnatakse seetõttu oluliselt kiiremini ka alla kui tavaliselt.

Mis paneb ühe ettevõtte edukalt toimima - geniaalne ärimudel, hea tiim või see miski muu?

Suurtes organisatsioonides on need vajadused, mudelid ja toimimismehhanismid kindlasti teistsugused. Kirjastus Pilgrim on oma mahult ja käibelt siiski väike ettevõte. See annab vabaduse olla paindlik ja kiiresti muutuv. Ma annan endale aru, et kuna see on aegade algusest olnud sajaprotsendiliselt minu ainuosalusega ettevõte, siis on mul endaga aru pidades mõningaid kiireid muutusi nõudvaid otsuseid olnud lihtsam teha. Ma ei pea selleks juhatust kokku kutsuma ja suuri koosolekuid ning vaidlusi maha pidama. Loomulikult on ükskõik millise organisatsiooni arengus olulised õiged ja head inimesed, samuti vahendid ja aeg kui mõõde.

Mida arvate inimesest, kes raamatuid üldse ei loe?

Kindlasti arendab ja mõjutab inimese arengut raamatute lugemine, nii on see kogu aeg olnud ja see ei muutu. Kuid enamasti saavad kirjanikud ainest ju ikka elust endast. Mul on mitmed autorid öelnud, et kui tahad midagi tõeliselt õppida ja elust teada, siis mine lihtsalt tänavale ja suhtle inimestega. Inimeste kuulamine, jälgimine ja kogemine annab teinekord sama hea elamuse kui mõnusa raamatu lugemine.

Kas on võimalik, et ühel heal päeval surevad n-ö päris raamatud välja ja maailma vallutavad audioraamatud?

Audioraamatul pole olnud ootuspärast massilist levikut, kuid kindlasti mõjutab raamatuturgu lähema 3-5 aasta jooksul e-raamatu areng. Kuigi ka e-raamat on olnud õhus juba viimased 10 aastat, siis pole seda seni juhtunud. Eraldi reader'ite kasutusse ja levikusse (lugeritesse) ma selles arengus poleks uskunud, kuid kui Apple tõi turule oma iPadi, millel lisaks kõikidele internetis olemise võimalustele ka lugemiseadmed peal, siis sellese ma usun küll. Mugavad multifunktsionaalsed tehnilised IT-lahendused, mis annavad internetis kasvanud põlvkonnale võimalusel kogu eluks vajaminevat info, sh raamatuid tarbida ühest kohast, sellel on kindlasti tulevikku.

Teaduskirjandus on juba praegu suures osas e-vormis, kuid ma arvan, et mingid žanrid tekstipõhisest kirjandusest, näiteks ilukirjandus, vaimne ja reisikirjandus, kolivad samuti tulevikus online-versiooni. Raamat kui paberpõhine toode ei kao, vaid väheneb mõnes žanris.

Inimesel on võimalik valida, mis vormis ta midagi loeb, ja see on maitseasi. Peame arvestama, et kasvava põlvkonna puhul on internet olnud normaalne ja loomulik osa. Lugemisharjumuse viisil on siin oluline koht.

Autor: Urve Vilk, Kaisa Gabral