Eesti Vabariigi algaastail Haapsalu ja Läänemaa muusikaelu edendaja Cyrillus Kreek tundub olevat ammendamatu inspiratsiooniallikas dirigent Tõnu Kaljustele, kes igaks aastaks on leidnud midagi uut ja põnevat, mida publiku ette tuua.
30. mail Haapsalu toomkirikus jõudsid arhiivist esimest korda publiku ette Kreegi laulude seaded aastast 1918. Eesti Filharmoonia Kammerkoori suurepärases esituses ja puhtas eesti keeles sai nautida Euroopa rahvaste – portugali, kreeka, poola, vene, rootsi, soome, norra, hollandi, ungari ja eesti võluvaid, lihtsaid ja loomulikke lauluseadeid (kontrast eelmisel õhtul televisioonis nähtud eurolaulu eputuse kõrval). Kahe laulu ettekandesse olid kaasatud ka Haapsalu koorid.
Kontserdi teises pooles sai kuulata kõigepealt kahte Kreegi psalmi, seejärel täitus kirik maagiliste helidega, kui algas kontserdi oodatuima teose Tõnu Kõrvitsa “Hümnid Läänerannikult” esiettekanne Eestis. Tegemist on Rootsi Raadio tellimusteosega Tõnu Kõrvitsalt, mille kuuldavasti menukas esiettekanne toimus eelmisel kevadel Stockholmis Rootsi Raadio Koori ja Stockholmi Saksofonikvartetiga Tõnu Kaljuste juhatusel. Haapsalus esitasid teose Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja saksofonikvartett SaxEst Tõnu Kaljuste juhatusel. Teos baseerub Kreegi korjatud Rootsi-eestlaste rahvakoraalidel ja 18. sajandil välja antud Revali lauluraamatu tekstidel.
Rõõmu valmistasid nii teos kui ka esitus. Kuigi kiriku kumisevas akustikas võis see erinevalt kostuda, vastavalt istekohale. Imetlusväärne ja haarav on see, kuidas Tõnu Kõrvits lihtsatele viisidele uue, tänapäevase elu annab neid arendades ja paigutades uude helimaailma.
Kontserdile lõi õdusa õhkkonna suhtlemine publikuga – alguses õpetaja Tiit Salumäe soojad sõnad, Tõnu Kaljuste pöördumised publiku poole ja Kreegi uurija Anu Kõlari asjakohased kommentaarid. Kersti Inno, Klassikaraadio
HINNANG
Nargen Festival – Kreegi päevad Haapsalus
30. mail Haapsalus
9 punkti
Autor: Urve Vilk, Kersti Inno