Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 11. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaarditehingute arv kasvas mais kümnendiku võrra

Pankade Kaardikeskuse ja Swedbanki andmetel on mais kaarditehingute arv kasvanud ligikaudu 10 protsenti, mis näitab tarbijate kindlustunde vaikset taastumist.

"Kaarditehingute arv selle aasta mais oli umbes 9 miljonit," tutvustas Pankade Kaardikeskuse tegevdirektor Raivo Tinn kaarditehingute statistikat.

Ta lisas, et kuna Swedbanki kaardid on Swedbanki terminalis, siis neid tehinguid Pankade Kaardikeskus ei näe. Laias laastus näeb keskus kahte kolmandikku kaarditehingutest, lisas Tinn.

"Kui nüüd võtta aluseks kahe viimase aasta maikuu kaardistatistika, siis võrreldes eelmise aasta sama ajaga on tõus olnud umbes 10 protsenti," kommenteeris Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.

Tõusu taga mitu tegurit

"Meie näeme selle tõusu taga mitut tegurit - esiteks kevadostud ehk sesoonsusest tingitud kulutused. Inimestel on kevadel rohkem tegemist ja ringi liikumist, alustades aiandusest ja lõpetades ehituse ja remonditöödega," kommenteeris ta. "Teise tegurina võib välja tuua tarbijate kindlustunde vaikse taastumise," lisas ta.

"2008. aasta oligi see hetk, kui kaardimaksetes tekkis murrang allapoole. Murrang tekkis 2008. aasta juunist, kui kaarditehingute arv oli kusagil 9,5 miljonit ning 2009. aasta juunis tehti ligikaudu 8,2 miljonit tehingut," rääkis Tinn.

Tema sõnul oli juba tänavu märtsis-aprillis näha, et langus on peatunud. Eelmise aasta veebruaris oli tase veel kõrgem kui selle aasta veebruaris, kuid selle aasta märtsist hakkas tehingute arv võrreldes eelmise aasta märtsiga tõusma.

Suviti suuremad summad

"2008. aasta aprillis oli kaarditehingute arv 8,8 miljonit ja 2009. aasta aprilliks oli see langenud umbes 7,9 miljonile tehingule. Selle aasta aprillis oli kaarditehingute arv tõusnud aga 8,4 miljonile," märkis Tinn.

"Keskmine Eestis tehtud deebetkaardi tehingu summa on natuke üle 200 krooni. 2005. aastal oli see samal tasemel, kuid vahepealsetel aastatel 300 krooni lähedal," sõnas Tinn.

Seega tehti mais Pankade Kaardikeskuse kaudu umbes 1,8 miljardi krooni eest tehinguid.

Tinn lisas, et suvel on keskmine kaarditehingu summa kõrgem, kuna turism elavneb ja välismaalased kulutavad keskmise kaarditehinguga rohkem. Samuti on detsembris keskmine kaarditehingu summa kõrgem, mis on peaaegu 300 krooni deebetkaardi puhul, krediitkaardi tehingute keskmised summad on veel kõrgemad.

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700