11. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Julianne Moore ja Liam Neeson kehastavad aastaid abielus olnud arsti ja professori paari, kelle abielufassaad on küll särav ja läikiv, ent korrused selle taga segased – tunded on jahtumas, isepäine perepoeg pesast välja kasvamas ja kasvamas on ka kahtlused teineteise suhtes. Külmus toob naisele kahtluse abikaasa truuduses ja ta üritab seda lahendada-tõestada omapärasel moel –  palgates eskorttüdruku meest võrgutama.

Ehkki filmi tutvustus lubab Moore’i tegelaskuju tagamaadeks ja motiivideks pere päästmisoperatsiooni, tunduvad ta sammud kohati pigem meeltesegaduses tehtud otsustena, et käest libisevast kuidagi kinni hoida. Katastroofiks paisuv ning perekonda tükkideks lõhkuda ähvardav lugu on keerdkäikudega ning suudab üllatada lõpuni. Aga ainult lõpuni, sest lahendus, milleni jõutakse, tundub kogu eelnevat ja kogetut ning kõrgele kerkinud ootusi kuidagi liiga lihtne ja labane.

Veidi jääb kriipima nõrgaks jääv taust – ehk ei saa teada, mis on mässava perepoja nn lugu, kuidas paar nullpunkti jõudis jne. Tõsi, need on veidi natuke otsitud põhjused, sest tegelikult on “Chloe” nauditav ka nende nüanssideta.

Armeenia ühe tunnustatuma lavastaja ning korduvalt Cannes*i ja Toronto filmifestivalilt preemiaid noppinud Atom Egoyani erootiline põnevik rullub vaataja ees lahti sirutust nautiva kassina – aeglaselt ja mõnusalt, iga liigutust kaifides. Esteetika, muusika, meeleolu, Toronto lava ning taustana, näitleja- ja kaameratöö annavad sama põhjuseks vaatajale. On, mille paistel mõnuleda.

Kaks peaosatäitjat, aastakümneid tippsooritusi teinud Julianne Moore segaduses abielunaise ning tulevikutäht Amanda Seyfried kahtlaste motiividega seltskonnatüdrukuna pakuvad nauditavad esitlused.

HINNANG

“Chloe”

Kinodes alates 21.05

9,5 punkti

Autor: Urve Vilk, Rivo Sarapik