14. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ajurünnak kui aja võit

Ajurünnak ei ole lihtsalt vestlus mingil teemal, samuti ei piisa lihtsalt ideede paberile panemisest ja asi vask. Järjekordse ideevõistluse korraldajal oleks mõistlik läbi mõelda ajurünnaku kõik kuus etappi, et oleks tagatud meie kõige kallima ressursi – inimeste – efektiivne kasutamine, soovitab koolitaja Ardo Reinsalu.

Vaatame, millised on ajurünnaku ülesehituse kuus etappi:

1. Eesmärgi püstitamine

      Korraldaja kohustus on kõikidele teada anda, miks kokku tullakse, kui kaua koos ollakse ja mida või mis teemal kavatsetakse ideid genereerida.

 

2. Ideede ja soovituste tekitamine etteantud aja jooksul

      See on etapp, millega ollakse kõige rohkem kursis. Siinkohal istutakse kuhugi (soovitavalt väljaspool tavalist töörutiini) koos maha, tarbitakse joovastavaid jooke (nali, nali!) ja genereeritakse lahendusi etteantud teemal. Lubatud on kõik ideed, ka kõige kaugemad assotsiatsioonid, mis kogemata pähe kipuvad.

 

3. Kategoriseerimine, kombineerimine, tihendamine, täpsustamine

      Kolmas etapp on nn. „värvilise vildika“ etapp, kus peale ideede kirjapanemist kasutatakse ohtralt värvilisi markereid, millega ühendada sarnaseid ideid, jagada ideid gruppidesse ja lisada viimaseid täiendusi ehk teiste sõnadega – näha ideede struktuuri. Parem nägemine aitab esile tuua veel uusi ideid, pealkirju või lahendusi.

  

4. Ideede teostamise tulemuse hindamine ja prioretiseerimine

      Neljandas etapis toimub terade eemaldamine sõkaldest, kus ehk sajast ideest valitakse välja need üksikud kümme, mille kallal on mõistlik tööd edasi teha. Nüüd võib olla asjalik, kasutada otsustamistehnikaid ja lähtuda reaalsest elus.

  

5. Tegevuskava ja ajagraafiku koostamine

      Siin etapis lepitakse kokku järgmised tegevused, vahe-eesmärgid, tähtajad ja vastutajad. Väga oluline on seada vahepealsed kontrollpunktid või vahe-eesmärgid, mis ei tohiks olla väga pikaajalised ega väga keerulised. Määra tegevuskava punktidele vastutajad!

  

6. Protsessi hilisem ülevaade ja kontroll

      Peale ajurünnakut tuleb osalistele saata ajurünnaku kokkuvõte, märkmed ja kõik kokkulepitud tegevused kirjalikult. oluline on inimestele näidata, et ajurünnak oli tulemuslik, et valitud meeskond suutis hästi tööd teha ja midagi saavutada.

Ajurünnakus eelista kvantiteeti kvaliteedile

Ideede kogumise faasis on kvantiteet olulisem kvaliteedist. Väga tähtis on kõik mõttekatked koheselt kirja panna, ilma pikkade selgitusteta, lihtsalt märksõnadena. Sõnad meelitavad välja uusi assotsiatsioone ja hiljem on aega nende põhjalikumaks väljakirjutamiseks ja analüüsiks.

Internetis on levinud naljapildid mõnedest "tobedatest" Jaapani leiutistest. Näiteks kinganinadele kinnitatavad minivihmavarjud või söömispulkade küljes suur ventilaator spagettide jahutamiseks – kõik meie mõistes ebapraktilised asjad. Nende üle võib naerda, aga kui vaadata Jaapanist pärit patentide ja leiutiste arvu, läheb nägu tõsiseks, sest Jaapan on maailmas liidrikohal. Selleks, et saada palju häid lahendusi, tuleb läbi mõelda (ja aeg-ajalt ka järele proovida) palju-palju ebapraktilisi ideid. Innovatsiooniguru Gary Hameli sõnul tuleb 1-10 proovimist väärt idee jaoks genereerida tervelt tuhat ideed!

Ajurünnakul ideid ei kritiseerita

Ainurünnaku eesmärk on hoida aju "vabalt hingavana", et leida võimalikult palju ideid. Üks esimene ja kõige kindlam reegel on hoida tagasi kriitikaga. Meil on sisemine vajadus kritiseerida ja esimese asjana öelda "ei". Ajurünnaku läbiviija peab kõikidele vajadusel meelde tuletama, et ideede headust või toimivust antud ürituse jooksul ei arutata. Kriitikal on mõtlemist pärssiv toime.

Paraku on inimesed reaktiivse käitumisega ja suurimaks ohuks on see, et ühe naljakana tunduva idee kohta ütleb keegi midagi halvustavat või kahtlevat. Aeg-ajalt juhtub, et kui mõni vaiksem osaleja on just sõna sekka poetanud, siis aktiivsemad "sõidavad kohe üle" naeruvääristades tehtud ettepanekut põhjendusega, et "nii nüüd kindlasti ei saa teha". Peale sellist intsidenti on mõttetu loota, et see inimene veel mõttetegevusse panustaks. Kriitika käigus ei teki juurde ühtegi ideed vaid energia kulub väga kitsale ja negatiivsele vaidlusele. Kriitika tõttu sureb üle maailma igas minutis sadu mõttetalguid.

Kui puudub varasem kogemus, on kasulik määrata enda seast valvur, kellel on voli igasugune kriitika selle tärkamisel lõpetada. Ideede analüüsile kulunud aja- ja energiaressurss võetakse nende genereerimise arvelt! Seega tasub jätta kogu ajupotentsiaal ideede väljamõtlemiseks ja korraldada arutelu tarvis kokkusaamine juba teine kord ja teises kohas.

Ajurünnakus pole individuaalseid ideid, on grupiideed

Täienda teiste poolt pakutuid ideid! Teiste ideede täiendamine on protsess, kus 1 + 1 ei võrdu enam 2-ga vaid 3 või 4-ga.

Kuidas?

Nimelt tekitavad ühe osaleja poolt väljaöeldud märksõnad teistes nende oma kontekstiga mälupilte, mille edasiarendamisel leitakse väärtuslik idee. Kusjuures see, kelle peas nüüd uus idee tekkis, ei oleks seda üksinda välja mõelnud! Seetõttu öeldakse ka, et ajurünnaku puhul kuuluvad kõik tekkinud ideed kogu grupile – kõik on autorid. Pole võimalik tuua välja ühte või teist inimest, sest pea võimatu on eristada idee tekkeprotsessis kõiki osapooli.

Tervita metsikuid ja ülepaisutatud ideid

Mida originaalsem idee, seda rohkem erineb ta tavaliselt olemasolevatest lahendustest. Seetõttu soovitatakse mõelda julgelt ja visata ajurünnakul ideekuhja pigem ebatavalisi, ülepaisutatud ja metsikuid lahendusi. Ebatavalised mõtted stimuleerivad uusi mõttemalle ja aitavad kõikidel osalejatel olla vastuste leidmisel avatum.

Loova mõtlemise juures on levinud mõiste "varastamine". Siinkohal ei mõelda teiste inimeste isiklike esemete, vaid mõtete näppamist. Tegemist on siiski positiivse ja täiesti avaliku tegevusega, mille käigus ei jää keegi vaesemaks. Ideede varastamine tähendab mõne teise valdkonna lahenduse realiseerimist oma tegevusvaldkonnas – mõne teise mõtte kasutamist oma tegevuse kontekstis. Paljud ajaloost tuntud leiutised mõeldi tegelikult välja rakenduse jaoks, kus nad ei olnud eriti edukad. Näiteks suur leiutis aurumasin oli algselt kasutusel kaevandustes liigse vee väljapumpamisel – kusjuures mitte eriti edukalt. Kellelgi polnud aimu, et sellest võiks kujuneda kogu tööstust ja transporti reformeeriv innovatsioon. Alles vastavas valdkonnas tegutsevad kasutajad leidsid, et miks mitte võtta aurumasin ja panna see oma eesmärkide nimel tööle.

Tuntud leiutaja Thomas Edison armastas öelda, et "Tekita endale harjumus otsida pidevalt uusi ja huvitavaid ideid, mida teised on edukalt rakendanud. Sinu enda rakendus võib olla originaalne ainult selle idee rakendamisel omaenda probleemi lahendamisel.

http://www.ajajuhtimine.ee/

Autor: Urve Vilk, Ardo Reinsalu

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700