Üle pika aja taas kodumaal viibiv Peerna on Artdepoosse üles pannud 24 joonistust, valgusinstallatsiooni ja video.
Rohkem teiselpool ookeani kui kodumaal tuntud Peerna õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis kunstipedagoogikat, kuid üsna pea oli tal võimalus suunduda edasi Soome ning sealt juba USAsse. New Yorgis ei jätkanud ta enam õpetamisega, vaid otsustas jalge alla võtta kunstniku tee.
Peerna ei ole kaotanud vaimset sidet Eestiga. Tema sõnul on paljude tööde inspiratsiooniallikaks olnud just eesti loodus. Ja üks osake sellest – tuul.
Tuul teeb kõike omasoodu. Ta võib paitada ja räsida. Ta võib olla briis, iil, orkaan, taifuun. Mõõta saab tuule kiirust ja tugevust. Aga kuidas kujutada seda, mida ei näe?
Näitus “Tuule äär” kaardistabki sõna otseses mõttes tuult – seda nähtamatut, hoomamatut ja kättesaamatut tuult, mis ikka ja jälle siin ja seal ennast eri vormides vägagi nähtavaks ja tajutavaks teeb. Inimene on aja jooksul loodust üha paremini taltsutama õppinud, ent tuul on midagi, mida ei ole võimalik püüda, suunata ega takistada. Jaanika Peerna on püüdnud tuule meeleolusid paberile püüda. “Mulle meeldib mõelda, et mu joonistused on sündinud tänu sellele, et tuul jäi pliiatsi taha pidama ja liigutas seda paberil ringi,” ütleb kunstnik.
Põnev on jälgida, kuidas “tuule ääred” paberil aeg-ajalt kolmemõõtmelise kuju võtavad. Kord puhub tuul mängleva kergusega nagu “Tuule tantsu seerias” (2010). Kord võtab see aga ohtlikemaid kujusid nagu “Maelströmi seerias” (2010), mis kujutab kiirelt vuhisevaid tuulekeeriseid.
Tuul ei ole ainus looduselement, mille Peerna on näitusesaali kinni püüdnud. Video kujul on kunstnik üles võtnud polaarmaastiku jäiselt selge vee ja pimestavalt valgete jääkamakatega, mille taustal kõlab šamaanliku häälega loetud Siberi muinasjutt. Valgus on püütud aga installatsiooni. Seinal rippuva kilepaberi “lained” paneb illusoorselt liikuma põrandalolevatest lampidest kiirguv valgus.Tulemus on meditatiivne.
Jaanika Peerna "Tuule äär"
Artdepoo, Jahu 12, Tallinn
Näitus jääb avatuks 30. juunini
Autor: Urve Vilk, Ragne Nukk