22. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Siiri Oviir: asutuse sees olgu palgad avalikud

Palkade avalikustamine asutuse sees võimaldaks vältida naistele sama töö eest vähem maksmist, ütles Euroopa Parlamendi liige Siiri Oviir.

 Tänasel Euroopa Parlamendi demokraatide ja liberaalide liidu fraktsiooni

naissaadikute korraldatud palgalõhet käsitleval ümarlaual rõhutas Oviir vajadust tegeleda senisest jõulisemalt soolise palgalõhega kogu Euroopas. Eestis on probleem tema sõnul eriti terav.

Konkreetse sammuna pakkus Oviir välja asutustesisest palkade avalikustamist, mis aitaks palgasüsteemi läbipaistvamaks muutmisele. Regulaarsed palgaauditid ja nende tulemuste avaldamine võimaldaksid parlamendiliikme arvates luua ulatusliku palgastatistika, mida saaks kasutada nii riiklikul kui ka euroliidu tasandil.

Oviir tõi esile Euroopa põhiõiguste harta artikli 23, mis sätestab, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõives, töös ja palgas. Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole teatavaid eeliseid.

Liikmesriigid erinevad Oviiri sõnul märkimisväärselt soolise palgalõhe näitaja poolest. "Kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on 17,6%, siis punase laterna kohal olev Eesti ületab selle tunduvalt oma 30 protsendipunktiga," märkis ta. Näiteks Lätis on sooline palgalõhe aasta-aastalt vähenenud ning moodustab nüüd 13-15%.

Oviir märkis, et Eestis on probleem eriti terav – majandusliku edu aastal, st 2007. aastal teenis keskmine eesti naine 70% võrreldavat tööd tegeva keskmise mehe palgast, kusjuures veidi kõrgem on see näitaja avalikus sektoris (76%).

"Tõenäoliselt kriisi aastatel olukord pigem halveneb kui paraneb," lisas ta.

Analüüsides olukorda Eestis, tõi Oviir palgalõhede põhjuseks kehtivaid stereotüüpe naise rollist ühiskonnas, sh tööturul, naise vajadust valida ametikoht, mis võimaldab tal paremini ühitada töö- ja pereelu ning naise tööalase panuse alahindamist ühiskonnas, arvestamata sealjuures asjaolu, et naiste haridustase on meeste omast kõrgem.

"Kaasaegses võrdõiguslikkust taotlevas ühiskonnas peaks inimese edu ja staatuse määraks olema tema personaalne tegevus ja saavutused, mitte aga sooline kuuluvus," märkis Oviir.

 

 

Autor: Urve Vilk, Indrek Kald

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700