23. juuli 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puhkepäev: minimalismist abstraktsioonideni

Tartu Kunstimuuseumi viltuse maja ruumides saab suveperioodil tutvuda värskelt Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetanud noorte kunstnike töödega.

Paljude näitusel eksponeeritud tööde juhendajaks on olnud Jaan Elken. Mõnel juhul on see osutunud heaks valikuks, kuid mõnel juhul on õpilased ehk liigagi oma õpetaja nägu. Kõik Elkeni järeltulijad, olgu nad siis rohkem või vähem oma juhendaja mõju all, on aga potentsiaalikad noored maalijad.

Laura Põld, kes lõpetas magistrikraadiga, esitab näitusel kaheosalise installatsiooni videost "Varjud" ja maalist "Saal". Põld otsib enda sõnul ainesena argiseid, staatilisi ja väheütlevaid kujundeid. Ta taotleb kainust ja lakoonilisust, kasutades lisatähendustest puhtaks roogitud kujundeid. Ent niipea, kui need kujundid maalile või videosse jõuavad, omandavad nad sümboli staatuse.

Kuivõrd argine on kinosaali vaade? Kuigi Põld on valinud vaate just saali publikuosale, mis peaks olema tähenduslikult süütum kui ekraanilavavaade, tekitavad tühjad toolideread metafüüsilisi tundmusi puudumisest, igavikust ja seisma jäänud ajast.

Aleksander Rostov on oma lõputööna kujundanud terve ruumi, kirgliku nihilisti väikese kambri. Kuigi teema pole midagi üllatavat, vaat et isegi mõneti oodatud, siis tuleb tunnustada noore kunstniku oskust luua väga konkreetse õhkkonnaga installatiivne keskkond. Viimase eeskujulik väljund on ka tõestuseks, et teostekomplekt kujutab endast põhjaliku eeltöö lõpp-produkti ja nihilismi teema pole käsitluse alla võetud lihtsalt nooruse äärmuslikust trotsist.

Kui Põllu töid iseloomustas tummfilmilik minimalism, siis Rostov on kirglikult barokne. Ent see pole väsitav detailirohkus ega pealiskaudne kergus. Rostov, kodanikunimega Sander Taal, on andekas tüpaažitabaja. Karikatuursed, kondised, omaenda õõvast kõveraksväändunud tegelased maalidel on justkui 20. sajandivahetuse Pariisi või Peterburi linnaromaani kiibitsevad tegelased. Rostovi installatsiooni võtmeks on Emil Cioranile, eelmise sajandi ühele olulisimale pessimistile pühendatud altar.

Mainimistväärivaid töid on veelgi, näiteks Mihkel Maripuu neopopi võtmes vastulöök hukkuvale hiliskapitalistlikule ideoloogiale. Lõpetuseks on aga kosutav märkida, et Tartu noore maali üldtase on hea ning ootusärevust tekitav.

NäitusTartu Ülikooli maaliosakonna lõputööd

Tartu Kunstimuuseum,

Raekoja plats 18, Tartu

Näitus jääb avatuks kuni 22. augustini

Autor: Signe Sillasoo, Ragne Nukk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700