Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 16. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Karjäärinaised leiavad ennast üha sagedamini uppumas tegemist vajavatesse ülesannetesse. Selle taga on naiste ego. Pidevalt väga hõivatud olemine ning millegi tegemine tekitab tähtsa ja oluline olemise tunde, vahendas Forbes.

Ühiskonnas välja kujunenud kuvand tekitab tunde, justkui pidevalt töine ja hõivatud olemine oleks hea. Aga ärge uskuge seda. 

Ameeriklastel on aja jooksul välja kujunenud väärtushinnangud, mis sunnivad olema töönarkomaan, sest mida rohkem sa töötad, seda suuremat kiitust on lootus pälvida.

Selle tulemus on, et kui varem võrreldi edukuse näitajatena raha, autosid ja maju, siis nüüd on edukuse näitajaks see, kui hõivatud keegi on ja seda eriti just naiste puhul. Naiste hulgas on levinud arusaam, justkui teised naised jõuaksid nendega võrreldes palju rohkem. Nii käiakse lisaks palgatööle ning lastekasvatamisele veel mitmes kohas ka vabatahtlikuna oma panust andmas. Naistel on tekkinud tunne, et nad ei ole teiste naistega võrreldes sama tegusad ning see kannustab neid üha enam ja enam tegutsema.

See omakorda on välja viinud selleni, et uuringute põhjal kannatavad naised stressi all rohkem kui mehed, mis põhjustab rohkelt depressiooni, väsimust ning kõhuprobleeme.

Sarnane suhtumine on edasi kandunud ka lastekasvatamisse: oma laste heaks tahetakse teha vähemalt sama palju ja pakkuda neile vähemalt samu häid tingimusi kui seda teevad teised emad. Vastasel juhul jätaksid emad justkui lapsed ilma nende roosilisest tulevikust.  Nii ei tule näiteks enam kõne allagi laste sünnipäevalauale tordi tellimine, vaid see tuleb kindlasti ise küpsetada.