Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 1. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Laupäeval Tartu Ülikoolis naiskorporatsiooni Filiae Patriae juubeliaktusel peetud kõnes ütles riigipea, et 90 aastat pärast korporatsiooni sündi ei tohiks sõna "poliitik" automaatselt silme ette manada meest. "Kui me vaatame omaenda eestikeelset keelepruuki, siis täheldame, et meil on autojuht ja meil on naisautojuht. Meil on poliitik ja siis on meil naispoliitik. Ja siin, üliõpilaste ringkonnis, räägitakse korporatsioonidest ja naiskorporatsioonidest," rääkis riigipea.

Presidendi sõnul võiks teisejärgulisust kuulutav lause “mina kui naispoliitik” irduda naiste keelepruugist, kuivõrd viitab tahtele mitte tegelda suuremate asjadega, vaid jäädagi oma kitsamate liistude ja vaid poolte võimalike toetajate juurde. 

Siin on väljakutse ka Eesti tuleviku üle muretsevatele meestele, ehk nendele, kellel olevat Eestis võim. "Kui mehed ei võimalda naistel poliitikas osaleda muul viisil kui teisejärgulistel kohtadel; kui mehed ei hääleta ka naiste poolt; ja kui mehed ise valivad – mis tahes põhjustel – võimaluse kõrgharidusest mitte hoolida, siis kannavad mehed ise ka vastutust tagajärgede eest," sõnas president Ilves.

Ta rõhutas, et kui mehed ei võta midagi ette naiste tõusu takistava niinimetatud klaaslae purustamiseks, samuti meeste ja naiste palgaerinevuste korvamiseks, siis pole neil ka õigust kurta, et naised kolivad Eestist ära sinna, kus neid hinnatakse.

Presidendi kõnet saab lugeda täispikkuses siit.