5. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

PP: süütunnete ämblikuvõrgus

Ilmar Raagi šokeeriv film „Klass“ on saanud väärika järje. 29. oktoobril esilinastusid kinos  Artis ETV draamasarja „Klass: Elu Pärast“ kolm esimest osa seitsmest.

See mängufilmide seeria näitab seitsme erineva osaga, millel igal on erinev peategelane, mis juhtus pärast koolitulistamist. Filmis „Klass“ püstitati probleem, seerias „Klass: Elu Pärast“ hakatakse lahendusi otsima.

Peamise läbiva teemana jäi silma süü: süüdi olemine, süüdlase otsimine, süü salgamine, arvatava süüdlase karistamine.

1. osa, mille režissööriks on Ilmar Raag ja peategelaseks Kerli, kannab nime „Meie, ellujääjad“. Kerli võtab tõe avaldamise enda kanda, kuna tema klassikaaslased ei tunnista kõike, mis eelnevalt tulistamisele toimus, politseile ausalt üles. Motivatsioon sellise käitumise taga oli süütunne ja just see, et ta ei olnud suuteline varjama tegelikkust, eristas teda ülejäänud klassist.

Gerda Kordemetsa poolt lavastatud 2. osa „Ma ei sure teie kiuste“ peategelane on Margus, Joosepi isa. Margus on alati soovinud, et tema pojast võrsuks vägev mees, kes ennast kaitsta suudab. Ta ei mõista, mis siis ikkagi valesti läks. Alguses jäid talle segaseks tema vastu suunatud süüdistused tapetud laste vanemate poolt. Pikapeale hakkab ta taipama, et ehk oli süü oma poja tegudes hoopis temal.

3. osa „Kadunud laste varjud“ peategelaseks on õpetaja Laine. Ta on äärmiselt nördinud oma klassis, kui kuuleb nende tegudest. Süüdistades ennast, mõtleb ta, et kuidas võis see kõik tema silme all juhtuda ilma, et ta midagi oleks tähele pannud. 3. osa režissööriks on Liina Paakspuu.

Samal ajal kui süütud süüdistasid endid, salgavad teised oma osa toimunus maha. Veidi kurvaks tegigi see, et enamus õpilasi ei mõistnud, mida nad oma osalust koolivägivallas maha vaikides teevad. 

Karakterid neis filmides on luust ja lihast inimesed,  mitte hollywoodilikud stereotüübid. Neis on näha nii kurjust kui ka hoolivust, nii meeleheidet kui ka rõõmu. Kaadrid andsid võimaluse siseneda filmi ja paigutada ennast tegelase asemele.

Mulle meeldis enim Marguse lugu ehk 2. osa. Just seal võis kõige enam mõista, missugune pingeline olukord oli tekkinud pärast seda kui Marguse poeg Joosep võttis isa relvad ning otsustas oma klassikaaslastele hingepiina tekitamise ja füüsilise väärkohtlemise eest kätte maksta. Positiivne on siiski see, et iga osa lõppes veidi õnnelikumalt kui algas ja andis hulganisti lootust.

Äärmiselt mõtlemapanev ja emotsionaalselt kaasahaarav. Televisiooni jõuab 1. osa juba homme.

Klass: elu pärast”

8/10

Kinos Artis alates

29. oktoobrist

Autor: Urve Vilk, Catriona Taruste

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700