26. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Daniel Reuss, kes kontserti dirigeerib, on EFK peadirigendina meie koori repertuaariskaalat rõõmustavalt avardanud, sealhulgas romantilise muusika suunas.

Lõppeval aastal tähistas kogu muusikamaailm Robert Schumanni (1810–1856) 200. sünniaastapäeva. Tema oratooriumi “Paradiis ja Peri” ettekanne advendikontserdil on sellele aastale kaunis ja väärikas punkt.

Ooperist sai oratoorium

Tekst põhineb iiri luuletaja Thomas Moore’i romantiliste värssjutustuste tsükli “Lalla Rookh” (1817) ühel osal. See raamat oli tol ajal ülipopulaarne lugemisvara, millega Schumann juba lapsena tutvus.

Kaua aega soovis helilooja teha loost “Paradiis ja Peri” ooperit. 1841. aastal hakkaski ta koos Emil Flechsigiga libretot kirjutama, töö käigus aga sai selgeks, et ainestik sobib paremini oratooriumiks.

Pärsia mütoloogias on Peri haldjas, langenud ingli ja inimsoost naise järeltulija, kelle ülim soov on jõuda paradiisi.

“Paradiisi ja Peri” omas ajas uudne muusikaline vorm ühendab ilmaliku ja traditsioonilise vaimuliku muusika elemente. Schumann ja Flechsig lõid jutustuse, mis vabastasid hingelised otsingud ja eksistentsiaalsed küsimused kristluse dogmadest ning näitasid neid kaugete ja võõraste kultuuride ning religioonide vaatepunktist.

Valgustusajastul, kui kirik hakkas kodanlikus elus üha väiksemat rolli mängima, tahtsid teose autorid suurendada inimeste huvi usu ja vaimsete teemade vastu, kasutades vahendina mõistu- ja muinasjuttu.

Vastutus oma tegude eest

Eksootilised paigad lisavad sellesse teosesse veetlust ja salapära, samal ajal kui mitmel sümbolil on mõtteline seos kristlusega. Peri teeb meile selgeks, et inimene vastutab ise oma tegude eest. Soov tunnistada ja kahetseda vigu ning armastus, headus, kaastunne ja pühendumus näitavad teed lunastuseni. Oratooriumi esiettekanne toimus hiilgava eduga helilooja juhatusel 4. detsembril 1843. aastal Leipzigi Gewandhausis ning teos oli populaarne ka edaspidi. Juba helilooja enda eluajal esitati seda üle viiekümne korra nii tema kodu- kui ka välismaal. Sellest hoolimata kadus teos pärast II maailmasõda kontserdirepertuaarist, kuid 1980ndatel avastati see uuesti.

Peri osa laulab sopran Liisi Kasenõmm, ingli osa tunnustatud norra metsosopran Marianne Beate Kielland. Kaastegevad on veel Thomas Walker, Mattijs van de Woerd jt.

Robert Schumanni “Paradiis ja Peri”

27. novembril kell 19 Pärnu kontserdimajas

28. novembril kell 17 Estonia kontserdisaalis

Piletid: Pärnus 180 krooni, Tallinnas 240 krooni

Autor: Urve Vilk, Kersti Inno