29. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Krusell mainis, et ühiskonnas on levinud stereotüüp, nagu oleks vanemaealised vähemvõimekamad, nad ei soovi end täiendada jms. On aga uuringuid, mis väidavad vastupidist.

"Vanemad inimesed on tööturul pigem paremas positsioonis kui noored, kelle töötuse määr ulatus vahepeal 40%ni," rääkis Krusell ja lisas, et noored ei asenda enam tööturul vanemaid inimesi.

 Kui 1990ndate aastate algul kaotasid vanemad inimesed struktuursetes reformides rohkem, siis praegu tulevad vanemaealised vanuses 60-64 üsna hästi toime, sest jätkatakse töötamist ning töötasule lisandub igakuine pension.

Kriisi tingimustes oli nii vanemaealiste hõive kui ka töötus pisut väiksem kui parimas tööeas inimestel. Oluline on ka see, millisel ametikohal töötatakse ja millist palka saadakse.

"Vanemaealised töötavad madalamatel positsioonidel ja vaatamata ametile on neil ka madalam palk. Võiks öelda, et kindlasti mõjutab madalam palk ka majanduslikku toimetulekut, kuid kas nad tulevad halvemini toime? Vastus on jah ja ei," ütles Krusell.

Oluline küsimus on, kas vanemaealised suudavad oma haridust rakendada. Vanemate seas on rohkem inimesi, kel on kõrgharidus, kuid kes töötavad alal, mis tegelikult kõrgharidust ei vaja.

Vanemad inimesed töötavad meelsasti osaajaga ja seda sageli üksnes seetõttu, et ei tahetagi rohkem töötada. Vanuses 50-59 töötatakse samuti palju osalise tööajaga, kuid seetõttu, et pole täistööajaga kohta leitud.

Krusell tõdes samas, et vanematel on parimas tööeas inimestest keerulisem tööd leida, sest Eestis lokkab n-ö statistiline diskrimineerimine.

"Euroopa liidu riikide kontekstis oleme (vanemaealiste hõivelt - toim) üsna heal positsioonil, ainult Rootsi on meist eespool," rääkis Krusell samas. "Eestis pole kasulik tööturult taanduda."

Autor: Urve Vilk, Anne Oja