Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 28. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Magistritasemel tõlkijaõpet pakkuvate ülikoolide võrgustik loodi möödunud aastal,

sest nõuetekohase kvalifikatsiooniga tõlkijate puudus tööturul üha suureneb.

Euroopa tõlkemagistri võrgustiku üks eesmärke on tagada programmi läbinud tõlkijate kvaliteetne väljaõpe. Praeguseks on 34 Euroopa ülikooli edukalt taotlenud võrgustikuga liitumist, nende seas pole aga veel ühtegi Eesti, Läti või Leedu ülikooli, lähim võrgustikku kuuluv õppeasutus asub Soomes Tamperes.

Euroopa tõlkemagistri kvaliteedimärki kasutada soovivate ülikoolide koolituskursusi hindavad tõlkeeksperdid, kellest enamik on olemasoleva võrgustiku liikmed. “Paljudes riikides saab tõlkijana töötada igaüks, ilma et oleks tagatud kutseline pädevus. Euroopa tõlkemagistri koolituse pikaajaline eesmärk on tõsta tõlkijakoolituse taset ning üldtunnustatud parim tee selleni on Euroopa

tõlkemagistri koolituse kvaliteedimärki kandev kursus,” selgitas Euroopa

Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla

Vassiliou.

Komisjon käivitas Euroopa tõlkemagistri koolituse projekti peamiselt kahel põhjusel: kogu maailmas kiirelt suurenev nõudlus kõrgetasemeliste keeleteenuste järele ja ELi ametlike keelte arvu kahekordistumine üheteistkümnelt kahekümne kolmele 2004.–2007. aastal.

Nõudlus tõlketeenuste järele on kogu maailmas järsult suurenenud. Euroopa

Liidu keelesektorit käsitleva uuringu kohaselt ennustatakse järgmisteks aastateks praeguse käibe vähemalt kümneprotsendilist kasvu aastas ning selle majandusharu väärtuseks hinnatakse 2015. aastaks kuni 20 miljardit.

Loe pikemalt Äripäeva infolehest "Tööjõuturg".