Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 9. veebruar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Luuvalupäeval ei tohtinud vanasti tööd teha

Luuvalupäev oli puhkepäev, mil tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest, et need oleksid terved ega valutaks, kirjutab portaal folklore.ee/Berta. 

Luuvalupäev kuulub nende vanemate pühade hulka, mille kohta leiab andmeid 18. sajandi trükistest ja mis on alati olnud märgitud ka trükikalendrites. Üldiselt ongi see tänini trükistes püsinud tänu oma atraktiivsele nimetusele.

Vanemates trükistes mainitakse, et see on puhkepäev – tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest, et need oleksid terved ega valutaks. Seetõttu on nimetatud, et luuvalupäeval pole mõtet tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha. Päeva pühak on Apollonia.

Püha Apollonia

Apollonia sündis 3. sajandi keskel Egiptuses Aleksandrias ja oli kogu elu kristlaste poolehoidja, mis imperaator Philippose aegadel oli üsna riskantne valik. Suri 249. aastal vanema naisena märtrisurma, heites end leekidesse pärast seda, kui teda oli kõigiti piinatud ja ta hambad suust löödud. Et ta ise end tulle heitis, on tema märterlus seatud kahtluse allagi, sest märtri peavad ikka surmama vaenlased. 1970. aastal kanoniseeriti 9. veebruar tema üldtunnustatud pühaks, kuid õigeusukirik tähistab seda 22. veebruaril.

 

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700