23. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui vaadata viimaste aastate numbreid, siis on näha, et aasta 2010 oli ettevõtlustoetuste taotluste arvu mõttes erakordne aasta. 2009. aasta teises pooles taotlejate jaoks soodsamaks muutunud toetuse tingimuste mõju kõrval tulenes taotlejate suur arv ka sellest, et ebastabiilse tööturu olukorras suurenes n-ö vajadusest tingitud ettevõtluse osakaal (vastukaaluks võimalustest tingitud ettevõtlusele, kus ettevõtjaks hakatakse sellepärast, et soovitakse realiseerida turul eksisteerivat soodsat võimalust). Sellega kaasnes esitatavate projektide kvaliteedi halvenemine.

Eelmise aasta lõpust on olukord hakanud stabiliseeruma. Seda kinnitavad ka 2011. aasta alguse esmased tulemused. Tööturu olukorra paranemise märgid vihjavad sellele, et esitatavate taotluste arv võib mõningal määral väheneda, kuid samas ootame esitatavate projektide kvaliteedi paranemist. Kauges perspektiivis sõltub taotlemise aktiivsus nii majandusolukorrast kui ka sellest, millistel tingimustel jätkub stardi- ja kasvutoetuse programmi funktsioneerimine.

Nende toetust saanud firmade osakaal, kes üle kahe, kolme või nelja aasta turul vastu ei pea, on Eestis väike. Statistika järgi on Eestis kolmandal aastal pärast asutamist tegev peaaegu 2/3 ettevõtetest. EASi stardi- ja kasvutoetuse programmist toetust saanud ettevõtjate puhul on see näitaja natuke alla 80%.

Kui rahulikule tegutsemisele orienteeritud elustiiliettevõtete puhul on ellujäämismäär üldjuhul küllaltki kõrge (kolme aasta perspektiivis jääb ellu enamik), siis teadus- ja tehnoloogiamahukaid tooteid ja teenuseid arendatavate firmade puhul (kes on orienteeritud ka keskmisest suuremale kasvule) võib proportsioon olla vastupidine. Et aga selliste ettevõtete osakaal on suhteliselt väike, mõjutab see ellujäämise kogunumbrit vähe.

Ebaõnnestumise põhjused on tihti individuaalsed, kuid üldistatud kujul võib välja tuua meeskonna mittevastavuse püstitatavatele eesmärkidele, selgete eesmärkide puudumise, ülehinnatud prognoositava nõudluse ja/või alahinnatud kulude taseme.

Enim toetusi läks kaubandusse

Loodava ettevõtte tegevus­valdkondade TOP 10,  makstud toetuste arvu põhjal

hulgi- ja jaekaubandus, sh mootorsõidukite ja mootorrataste remont 128

töötlev tööstus 116

kutse-, teadus- ja  tehnikaalane tegevus 99

muud teenindavad tegevused 73

põllu- ja metsa- majandus, kalapüük 70

haldus- ja abitegevused 44

majutus ja toitlustus 33

ehitus 26

kunst, meelelahutus, vaba aeg 23

tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 19

Autor: Urve Vilk, Dmitri Burnašev