23. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paraku on intellektuaalse omandi pantimise praktika Eestis siiani veel üsna tagasihoidlik. Kui 2010. aasta lõpu seisuga oli registreeritud 29 593 kaubamärki, siis neist pandiga koormatud oli vaid 101.

Kuidas kaubamärki pantida?

Kaubamärgiga võib tagada ükskõik mis rahalise kohustuse täitmist, olgu see siis laenu-, müügi- või töövõtulepingust tulenev kohustus. Kuigi intellektuaalse vara pantimine on oma olemuselt pigem õiguste pantimine, on nende õiguste registreeritavuse tõttu vastav pandiõigus kujundatud registerpandina. See tähendab, et pant tekib kande tegemisega registrisse. Seetõttu saab pantida vaid registreeritud kaubamärke, mitte aga üldtuntuid, kuid registreerimata kaubamärke.

Kaubamärgi pantimiseks tuleb sõlmida notariaalselt tõestatud kokkulepe ja teha sellekohane kanne patendiameti registrisse. Pandi seadmisega kaasnevad notari tasu ja riigilõiv, mille suurus sõltub pandi summast.

Probleemid kaubamärgi pantimisel. Kaubamärgi tagatiseks seadmise vähese populaarsuse taga võib olla mitu probleemi. Suurim küsimärk on tõenäoliselt kaubamärgi väärtuse määramine. Kaubamärk ei ole n-ö asi iseeneses, vaid tema väärtust mõjutavad väga paljud erinevad tegurid, alates tähistatavate kaupade mainest kuni ettevõtte turuosa võimaliku kõikumiseni. Seega võib tagatise väärtus olla kergesti muutuv.

Kaubamärgi õiguskaitse kehtivuse tähtaega tuleb pikendada iga kümne aasta tagant. Seega tasub ka pandipidajal tähtaega jälgida ning pikendamist omanikule vajadusel meelde tuletada. Pandipidaja peaks endale jätma õiguse tagatav leping enne tähtaega üles öelda ja asuda panti realiseerima, kui kaubamärgiomanik aegsasti tähtaja pikendamiseks vajalikke samme ei astu. Probleemiks võib kujuneda, et keegi esitab hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamiseks ning tagatise andja jääb oma kaubamärgist ilma.

Kuigi kaubamärgiregister on patendiameti koduleheküljel tasuta kättesaadav, ei võimalda elektrooniline versioon tutvuda kaubamärkide pantidega. Küll avaldatakse info iga kuu ilmuvas Kaubamärgilehes. Konkreetse pandi kohta on võimalik saada infot patendiametile päringu tegemise kaudu. Päring omab tähtsust, kui kavandatakse kaubamärgile pandi seadmist, kuivõrd elektrooniline register ei anna infot ka kaubamärkide litsentside kohta, mis võivad aga kaubamärgi väärtust oluliselt mõjutada. Kui kellelegi on näiteks antud väikese tasu eest pikaajaline ainulitsents kaubamärgi kasutamiseks, võib pandi realiseerimisel kaubamärgi võõrandamine osutuda üsna keerukaks, kuna sellise märgi väärtus on litsentsi tõttu väike. Kuivõrd litsentsi kandmine registrisse ei ole kohustuslik, peaks pandipidaja kindlasti võtma lepingus kaubamärgiomaniku kinnituse litsentside puudumise kohta ja leping peaks ette nägema sanktsiooni sellise kinnituse rikkumise puhuks.

Kaubamärkide pantimisel on tekkinud hulk küsimusi. Nii on ebaselge kaubamärkidele ühispandi seadmise võimalus ehk küsimus, kas üks pant saab koormata korraga mitut kaubamärki. Enamasti soovitakse ühispandi seadmisega hoida kokku pantimisega kaasnevaid kulusid. Samuti oleks ühispandi eelis riskide hajutamine, kuivõrd puuduks vajadus jagada pandi summa erinevate kaubamärkide vahel.

Kuigi Eestis on kaubamärkidele ühispante seatud, võib pärast asjaõigusseaduse registerpandi sätete muutumist 2009. aastal asuda seisukohale, et kaubamärki ühispandiga koormata siiski ei saa. Seda seiskohta jagavad ka seadusemuudatuse autorid ja patendiamet.

Pandi realiseerimine.

Kui võlgnik oma kohustust ei täida, on pandipidajal õigus rahuldada nõue panditud kaubamärgi sundenampakkumisel. Et kohustuse täitmiseks oleks võimalik pöörduda otse kohtutäituri poole, kes vastava enampakkumise korraldab, peab pandileping sisaldama kokkulepet kaubamärgiomaniku kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Kui selline kokkulepe puudub, tuleb nõude rahuldamiseks pöörduda kõigepealt kohtusse. Kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab pandiga koormatud kaubamärgi enda nõude rahuldamiseks, on kehtetu.

Liina Jents, Luiga Mody Hääl Borenius advokaat

Ave Piik, Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat

Autor: Urve Vilk, Luiga Mody Hääl Borenius