28. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lilli Jahilo armas ateljee

Lilli Jahilo moeateljeesse sisenedes satub klient otse õmblustöö südamesse. Ateljee on väike, aga annab aimu, kuidas ka pisikest pinda otstarbekalt kasutada ja kujundada, kirjutab ajakiri Sisustaja.

Lilli Jahilo pindalalt küll suhteliselt väike, aga mahu poolest sisukas moeateljee on ühtaegu avatud, funktsionaalne ja modernne. Sisenedes punasest uksest moeateljeesse, vaatab otse vastu suur punane laud, kus moekunstniku kaunite rõivaste ideed sünnivad. Laua kohal laes ripub roosat värvi seelikut meenutav ornament, mis on Reet Sepa, ateljee ühe sisearhitekti koolitöö.

Klienti ootab ees ka üllatusmoment: uksest sisenedes astume otse õmblusruumi,

kus kolm inimest aktiivselt õmblevad, kavandeid joonistavad, triigivad, riideproove teevad ning kus torkab silma masinapark ja õmblustööde abipinnad. Just see ongi siinse interjööri üks suuremaid eripärasid võrreldes teiste moeateljeedega, sest tavaliselt klient kohe esmalt tööruumi ei satu. Selline lähenemine on Jahilo sõnul seni hästi toiminud, kuna külalised näevad vahetut tööprotsessi ja ateljee põhiolemust ning see mõjub inspireerivalt.

Õmblusruumi iseloomustavad julged lahendused ja domineerivad tugevad värvivalikud. Punast värvi ukse kõrval torkab kohe silma lilla sein, mida kaunistavad

moefotod Lilli Jahilo vanavanatädist Lilly Silbergist, kes valiti 1931. aastal Eesti missiks. Hiljem töötas naine Pariisis mannekeenina.

Mustvalgete originaalmoefotode raamid on kõik eri laiuse ja paksusega ning fotode taustatoonid on erinevad, mis tekitab ruumilist muljet ja lisab piltidele elu.

“Need elegantsed fotod panevad mõtted alati õiges suunas liikuma,” sõnab

Jahilo. Piltide taga on kirjas selgitus iga pildi kohta. Just moefotode vormistus ja

raamimine oli üllatuslikult kõige kallim element terves ateljees.

Jahilo peabki esimese ruumi lillat seina koos mustvalgete fotodega kõige eripärasemaks detailiks kogu kujunduse juures. “See on efektne ja inspireeriv lahendus, lisaks pakub see võimaluse jutustada uutele külalistele üks väike tore lugu oma juurte kohta,” räägib Jahilo. Piisab vaid ühest lillat värvi seinast, et mõjuv efekt kätte saada.

Lilla seina ääres on suuremõõduline valge pinnuvabast materjalist lauaplaadiga

juurdelõikuslaud. Kõrvalseinas on paberite peal näha, mis parasjagu tegemisel – kavandid, mõõdud, aga ka juba valminud riideesemete joonised.

Vastassein jätab salapärase mulje tänu siinidele paigutatud poolläbikumavale

valgest purjeriidest kardinale, mis ei võta külge tolmu ega õmblusniite. Esmapilgul

võiks arvata, et kardina taga ootab klienti veel üks ruum.

Tegelikult on kardina taga kõik õmblemiseks vajalik erisuurustesse kastidesse

paigutatud ja piisab vaid väikesest liigutusest, et just vajalik asi panipaigast kätte

saada. Kuna kardin on paigutatud siiludena, pääseb asjadele ligi igalt poolt.

Rõhuasetus detailidel. Ateljee on oma olemuselt suhteliselt keeruka planeeringuga – U-kujuline. Nutika planeerimise tagajärjel toimib see väga

hästi. Õmblusruumist vasakule pöörates ootab klienti ees pikk kitsas koridor ehk

showroom’i sektsioon, mis on ateljees tegelikult üks tähtsamaid ja vajalikumaid

osi, kuna koridori vasakul pool asub eritasapinnaline kõrge stange, kus ripuvad

moekunstniku imekaunid riided. Stangedel- riiulitel on väljas viimane kollektsioon

ja käsil olevad tööd. Priit Põldme, kes on ateljee sisearhitektuurse lahenduse üks autoritest, ütleb, et just see torusein on pisidetailideni ja millimeetri kaupa üksikasjalikult läbi mõeldud, et millist kruvi, millist nurka jne kus kasutada.

Torudele on võimalik vajadusel riiuleid juurde panna, sinna mahuvad ära pikad

riided ja riiete alla isegi kingad, nii et iga detaili jaoks on olemas just talle sobiv

koht. Vastasseinas on aga aknalauale asetatud ehtekunstniku ehted, et ateljeest väljudes saaks klient soovi korral riideeseme juurde kaasa osta ka sobivad aksessuaarid. Parempoolsesse seina on üles riputatud Jahilo MA diplomitööst Mark Raidpere pildistatud efektsed moefotod.

Koridori lõpus vaatab vastu suur maast laeni ulatuv seina najal seisev peegel,

praktiline ja õigupoolest möödapääsmatu ese moeateljees. Enda peegelpilti näeb

täispikkuses juba koridoris kõndides. Jahilo sõnul on selline peegel töö tegemisel

asendamatu abivahend. Siit algab väike proovide tegemise ja

nõupidamiste ala koos paari tooli ja Jahilo vanaisa restaureeritud antiiklauaga.

Peegli ees torkab silma veel üks eripärane aktsent – suur ümmargune roosa

vaip, et riiete proovi tehes kliendil soe ja mugav paljajalu seista oleks. Põldme sõnab, et peale efektsuse pehmendab ümar vaip ruumi nurgelisust.

Peegli kõrval olevale heledale seinale lisavad tooni erivärvilised kangarullid.

Roosa vaibaga haakub ka roosa trossidel olev kardin, mis eraldab vaheseinana

kööki puhke- ja prooviruumist. Puhkeruumi vähene mööbel on antiigihõnguline

ning haakub kenasti kogu ateljee romantilise roosa-lillatoonilise miljööga.

Jahilo kinnitab, et lilla värv on üks tema kindlatest lemmikutest. See on andnud

inspiratsiooni ka ateljees lillat värvi aktsendina kasutada. Teiseks tooniks on

sisustusel valitud fuksiaroosa, mis lisab kroomitud metallist riidestangedele ja

betoonpõrandale piisava annuse mängulisust ja rõõmsameelsust.

Jahilo sõnul soovis ta, et ateljeeruum peegeldaks tema kui disaineri käekirja

ning oleks võimalikult loogiline ja toimiv, samas aga lihtne.

“Päris oma ateljeekoha saamine oli mu unistuse täitumine, aga selleks, et kõik

piisavalt funktsionaalne ja professionaalne saaks, otsustasin selle kujundamisesse kaasata kogenud spetsialistid – Priit Põldme ja Reet Sepa,” jutustab Lilli Jahilo.

Põldme selgitab, et ateljee kujundamisel keskendusid nad väikestele asjadele,

pisidetailidele, nüanssidele, mõnele konkreetsele esemele või elemendile, kindlatele värvitoonidele, läbi sai mõeldud iga sentimeeter ruumist.

“Lõpptulemusega olen ma väga rahul ja ka klientidelt olen saanud vaid positiivset

tagasisidet, kuna nende arvates on tegemist huvitavate lahendustega,” sõnab

Jahilo. “Sain veel kord kinnitust, et iga valdkonnaga peaks tegelema oma ala spetsialist, et saavutada parim võimalik tulemus,” lisab ta.

Ateljee kujundamiseks kulus ligikaudu kaks kuud. Kuna tegemist on kolmeaastase rendipinnaga, siis tasub huvilistel oma silmaga vaatama minna, kuidas lihtsate ja mitte ülikallite vahenditega on võimalik luua eripärane ja meeldejääv töökeskkond.

 

 

Autor: Urve Vilk, Eneken Laasme

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700