Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 5. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui te ei taha lasta oma ideed maatasa teha, siis tundub loogiline, et ründajad tuleks ettepanekust eemal hoida seni, kuni olete saavutanud piisava toetuse selle heakskiitmiseks ja seejärel kasutusele võtuks. Pompuse ja Divertuse koosolekule tulekut tuleks kuidagi takistada. Ärge kaasake Heidit e-kirjavahetusse. Sosistage koridorides salaja Lookuse selja taga. Kui ümberringi pole ideetapjaid, pole ka rünnakuid (või kui on, siis väga vähe) ning mõistlikke plaane rakendatakse ja võetakse omaks palju kiiremini.

Sellist lähenemist kasutatakse mõnikord üsna edukalt. Kuid oleme leidnud alternatiivi, mis võib olla märksa jõulisem. Kõnealune lähenemine pöörab heade ideede ründeid ligi tõmbava olemuse teie kasuks. See toimub, ületades suurimat takistust, mis hea idee mahamüümisel inimeste ette kerkib: tõmmates tähelepanu.

Tähelepanuta pole teil vähimatki šanssi seletada publikule eesootavat ohtu või võimalust koos kaasneva hea ja praktilise lahendusega. Hajevil inimesed ignoreerivad teid. Nad ei kuula piisavalt hoolikalt ega pikalt. Nad ei kuula avatud meeltega. Teil pole võimalust saavutada nende emotsionaalset pühendumust, mis on ideemüügi tuum. Tähelepanu puudumisest tekkinud probleemid on väga levinud paaril täiesti mõistetaval põhjusel.

Peaaegu kõiki meist koormab sõna otseses mõttes tuhatkond erinevat laadi infovahetust, mis kõik tähelepanu nõuavad. Teated sõpradelt, ülemustelt, perekonnalt ja kolleegidelt e-posti ja telefoni, televisiooni, interneti, ajalehtede ja ajakirjade vahendusel – need kõik tekitavad täiesti hõlmamatu infouputuse. Seetõttu ei jõua enamik teateid meie teadvusesse täie selgusega või moonutamata.

Täiesti tavalisel päeval, juba enne kella kaheksat võib perekond meid pommitada kuue nõudmise ja nelja kaebusega; autoga tööle sõites raadiot kuulates tuleb meelde jätta neliteist asja ja mobiiltelefonis ootab viis uut sõnumit. Töö juures toolile istudes (või BlackBerryt sõrmitsedes) võib sealt vastu vaadata 20 e-kirja, kõik täis informatsiooni, juhiseid, küsimusi ja nõudmisi. Ja kell pole isegi üheksa saanud!

Kõnealuse probleemi uurijad väidavad, et nädala jooksul võib meid tabada 10 000 soovitust, ideed, ettepanekut või nõudmist. Ideed tekivad kirjalikul kujul, suuliselt või nägemismeele abil. 10 000 korda 52 nädalat aastas võrdub mõistusele hoomamatu 520 000 ettepaneku, plaani või ideega, millest mõni on suurepärane, teised head, paljud halvad ja märkimisväärne hulk naeruväärsed, mõned lausa ohtlikud. Oletame, et teil tekkis tänavu 20 väga head või olulist ideed. Teiste inimeste jaoks on need 20 piisake vett ülejäänud 519 880 plaani, idee ja ettepaneku merre. Milline on tõenäosus, et teie head mõtted ja soovitused üldse tähelepanu pälvivad, rääkimata nende süvenenud läbivaatamisest ja piisava toetuse leidmisest? Isegi kui te vestlete inimesega silmast silma, kui hoolikalt jaksab teie vestluspartner – arvestades tema aju ummistavat informatsioonitulva – kuulata ja kui läbimõeldult analüüsida ideid, mida ta pole juba varem aktsepteerinud ja toetanud?

Tõeliseks ideemüügiks peate te enda poole võitma inimeste mõistuse ja südame. Lihtsad, selged ja lihtsal loogikal põhinevad vastused aitavad enda poole võita mõistust. Lugupidamisega saab südamete võitmisel palju ära teha.

Loe pikemalt John Kotteri ja Lorne Whitehead´i raamatust  “Ideemüük”, mis õpetab rünnakuid ette aimama ja enda kasuks pöörama, et hea idee jääks ellu ja kutsuks esile positiivse muutuse.