20. aprill 2011
Jaga lugu:

Kanada tööturg toimib tänu targale tegutsemisele

Hiljuti avaldatud uurimistöös nimetati Kanadat parimaks riiklikuks kaubamärgiks maailmaturul, kirjutab ajakiri Personali Praktik. 

Dotsent Alan Middleton Yorgi Ülikoolist Torontos manitseb, et teenitud au on peamiselt osaks saanud tänu sellele, et Kanada majandus ei ole sama raskes seisus kui paljude teiste riikide majandus, valitsus on kindlalt paigas ning üldiselt

nähakse Kanadat kui rahuarmastavat ühiskonda.

Nõnda ongi suuruselt teine riik maailmas tõusnud turistide lemmiksihina ning elukvaliteedi ja väärtuste poolest kaubamärgina esirinda.

Ettenägelikkus päästis hullemast

Kanada oli viimane G7 riikidest, mis langes majanduskriisi ohvriks. Arvestades

üleüldist kehva olukorda maailmas, valmistuti siingi kõige hullemaks. Tagasi

vaadates peab aga ütlema, et Kanada on väga hästi majanduslangusega seotud

vintsutustele vastu pannud.

Üheks põhjuseks on olnud pankade tegevus. Kanada pangandust on maailmas

hinnatud kui kõige tõhusamat ja usaldusväärsemat. Tänu riiklikele regulatsioonidele ja järelevalvele ei tekkinud samasugust kinnisvaramulli lõhkemist kui USA-s.

Kõrgharidusega müüja on tavaline

Majanduskriisi tõttu tõusis töötus 10 protsendini (üllatuslikult on meeste

töötuse tase kõrgem kui naistel), kuid nüüdseks on toimunud langus, olles

8 protsendi ringis ning alles 2013. aastaks ennustatakse alla 7 protsendini

jõudmist.

Ega nooredki saa just töö leidmisega kiita. Kool edukalt lõpetatud, ollakse probleemi ees, kust erialast tööd saada. Nõnda võetaksegi vastu ükskõik milline pakkumine, peaasi et saaks maksta ära üüri, alustada õppelaenu tagasimaksmisega ning loota, et midagi jääb ka meelelahutuseks järele.

Pole sugugi ebatavaline, kui poes leti taga teenindab sind bakalaureusekraadiga

ajaloolane või äsja magistrikraadi saanud noor on nõus raamatukogus lihtsat tööd

tegema – raamatuid sorteerima. On ka neid, kes otsustavad teha kannapöörde.

Näiteks üks mu tuttavatest, kes lõpetas kehakultuuri ja töötas treenerina, otsustas

hoopis meditsiiniõeks ümber õppida (kusjuures see tähendas uuesti ülikooli

minemist).

Veel raskem on tööd leida neil, kel gümnaasium pooleli jäänud. Rasked ajad ning reklaamid, mis kutsuvad kooli lõpetama, on nende arvu kõvasti allapoole toonud. Eks vanemate manitsemine tuleviku suhtes aita samuti kaasa. Minu sõbranna ema küsib vahetevahel oma laste käest, kes kooliskäimise üle kurdavad,

kas nad tõesti tahavad tööd, kus  iga päev on vaja sadakond korda uuesti ja

uuesti küsida: “Kas te soovite hamburgeri kõrvale ka friikartuleid?”

Tekkinud on põlvkond, kes hindab väga töökohta, mis tõeliselt meelepärane

ning heal juhul ka õpitule vastab. Kui nende emad-isad pidasid tavaliseks teatud

aja järel mõnes uues kohas alustada, siis nende lapsed otsivad

paika, kuhu jääda pikaks ajaks püsima, just nii nagu vanavanemad tegid.

Selline pikaajaline kogemus on kindlasti igas paigas eriliseks väärtuseks, kuigi

kahjuks leidub aeg-ajalt neidki tööandjaid, kes vanast harjumusest pahaselt

torisevad, et miks küll nii kauaks ühe koha peale jäädakse.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

 

Autor: Urve Vilk, Ene Timmusk

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Enimloetud
Laura Tahk
Laura TahkSekretar.ee toimetajaTel: 53 444 071laura@sekretar.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee