Kinolinal näeb kaadreid nii Gori keskväljakul vigastada saanud kodanikest kui ka Vene sõdurite nobedatest näppudest, mis kuldkahvlikesi ja hinnalisemaid laokile jäänud vaipu minema tassivad.
Film heidab detailsema pilgu ka tänapäeva Venemaa eluoludele, Putini tegutsemistele ja tegelikule varandusele ning Vene meedias kasutusele võetud manipulatsioonimeetmetele.
Miks aga säärane pealkiri? Lobotoomiaks nimetatakse 20. sajandi esimesel poolel välja arendatud ajuoperatsiooni, mida peamiselt rakendati väga raskete vaimuhaiguste puhul. Lõikuse käigus eemaldatakse ühendused prefrontaalse ajukoorega, mille käigus inimene kaotab osa kontakti- ja otsustusvõimest. Protsessi tulemusena võib patsient vabaneda ka painetest. Protseduuri detailne kirjeldus ei olegi siinkohal ise väga oluline.
Pigem muutub see tugevaks sümboliks Vene meedia toimimisest rääkides. Filmis annavad sellest tunnistust Vene kodanike kommentaarid ja suhtumine oma praegusesse ja ka varasematesse presidentidesse. Tulise vastasseisuna on välja toodud poliitik Surkovi ja lääneliku sotsioloogi Sorokini kirjutised, aga ka võimulolijate väljaütlemised Euroopa suunal.
Filmi produtsent Marianna Kaat on kommenteerinud, et selle filmi režissöör oskab tegeleda tõsiste teemadega üsna meelelahutuslikus võtmes. Seega ei tasu sõjatemaatikaga seonduvat enne filmi nägemist karta: kinosaalist võib lahkuda ka naeratus näol. Kaadi sõnul võib Haštšavatskit võrrelda Valgevene Michael Mooriga. Ta on kogunud tuntust enam kui 20 linateosega.
Film võttis 2010. aastal osa Amsterdami rahvusvaheliselt dokumentaalfilmide festivalilt ja esilinastus samal aastal PÖFFil. Sellest nädalast on “Lobotoomia” Solarise kino kavas.
Lobotoomia / Lobotomy, 2010
Draama
Režissöör Juri Haštšavatski
Filmi pikkus: 57 min
Kinos Solaris alates 22.04
Autor: Urve Vilk, Madis Luik