Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 9. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuringu kohaselt on euro käibeletuleku järel muutunud paljude madalama sissetulekuga perede tarbimisharjumused – on hakatud senisest veelgi enam hindu jälgima, seatud endile kululimiidid ja varasemast rohkem inimesi peab arvestust igapäevaste kulude üle. Lisaks uuele rahavääringule sunnib madalama sissetulekuga peresid täpset kuluarvestust pidama üha kallinev toidukraam. „Reedel selgus, et kiirenenud hinnatõusu taga on suures osa toidu hindade märkimisväärne aastane kasv, mis ulatus aprillikuus lausa 12,3%ni,“ rääkis teabekeskuse juht Piret Suitsu.

Teabekeskus  võrdles toidukaupade hindu Tallinnas supermarketites aprillikuu seisuga, võttes aluseks Statistikaameti poolt määratletud ühe inimese minimaalse toidukorvi. Toidukorvi maksumuse arvutamiseks on koostatud näidismenüü, mille väljatöötamisel jälgiti, et see vastaks eestlaste toitumistavadele, tagaks piisava varustatuse toit- ja mineraalainete ning vitamiinidega, et vältida väheväärtusliku toidu kahjustavat mõju tervisele.

Ühe inimese minimaalne kuu toiduports maksis Statistikameti andmetel 2009. aastal 1178 krooni, s.t. 75,29 eurot ja 2010. aastal 77,58 eurot. „Kokkuvõttes võib Tallinnas kaupluste hindu võrreldes öelda, et riigi poolt soovitatud eelarve piiresse on võimalik selle menüüga ära mahtuda, kui sooritada ostud säästukaupluses või käia erinevates poodides ja ka turul erineva kauba järel otsides soodsamaid pakkumisi. Kui aga soovitakse osta kõik kaubad ühest ja samast poest, mis pole Säästumarket, pole paraku võimalik sellistesse rahalistesse piiridesse mahtuda,“ nentis Suitsu. Kui kodu läheduses pole odavkauplusi, tuleb kas toidu eest märkimisväärselt enam raha välja käia või kulutada poeskäikudeks oluliselt rohkem aega.   Veelgi keerulisem on Suitsu hinnangul olukord väikelinnades ja maapiirkondades, kus napib valikuvõimalusi ja väikepoodidel pole võimalik pakkuda odavkettide hinnataset.

Täna veel vähe levinud alternatiivina soovitab Suitsu kaaluda sisseostude sooritamist osaliselt interneti vahendusel. “Veebis on mitmeid mahekaupa või ka lihtsalt Eesti taludes ja muude väiketootjate poolt toodetud kaupu pakkuvaid portaale, näiteks maakaup.ee, targurpidilavka.wordpress.com ja teised,“ tõi Suitsu välja. Lisaks talutoidu ja mahepõllunduse saadustele on aga veebi vahendusel võimalik teha ka tavapäraseid supermarketioste.  Näiteks portaal netimarket.ee pakub osasid kaupasid soodsamalt enamikust supermarketitest. „Veebis sisseoste tehes on võimalik säästa nii aega kui raha – väldite emotsioonioste ega kuluta aega poodi minekuks ja sealt tulekuks. Samuti saab paljudes veebikauplustes reastada kaubad ühiku hinna järgi, mis aitab kergesti odavamad tooted üles leida. Poes võib kilo ja liitri hindade võrdlemine osutuda üsna tülikaks. Paraku on kaupade toimetamine maapiirkondadesse või väikelinnadesse nende ja teiste sarnaste portaalide puhul sageli kas kallis või ei pakuta seda teenust üldse. Tallinna ja Harjumaa elanikel on lihtsalt linna suuruse tõttu kahjuks rohkem valikuvariante,“ tõdes Suitsu.  

Ehkki analüütikud ootavad toiduhindade ülikiire kasvu hääbumist, võib arvata, et toidukaupade kallinemine on Eestis siiski mõnda aega omajagu kiirem palkade taastumisest või kerkimisest, seega on mõistlik oma ostusid planeerides kulutusi jälgida ning seada kululimiidid ka igapäevaste toiduostude osas.