21. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ajakirjas Cyberpsychology avaldatud uurimuse kohaselt oli aastail 1987 ja 1997 kuulsus kuueteistkümnest väärtusest koosnevas nimekirjas viieteistkümnendal kohal. Aastaks 2007 oli see aga tõusnud esimeseks. Samas heasoovlikkus, lahkus ja abivalmidus kukkusid 2007 aastaks teiselt kohalt kolmeteistkümnendaks, vahendasid ERRi teadusuudised.

"Ma olin vapustatud, eriti muudatustest, mis on toimunud viimase kümne aasta jooksul," ütles uuringu autor Yalda T. Uhls. "Kui uskuda, et televisioon on ühiskonna peegel, nagu mina seda teen, siis on Ameerika kultuur drastiliselt muutunud."

Kogukonnatunne ja gruppi kuulumine olid neli aastakümmet olnud kõige tähtsamateks televisioonis propageeritud väärtusteks, kuid aastaks 2007 olid need langenud esikümnest välja ja kukkunud üheteistkümnendale kohale. Teadustöö autorid usuvad, et selline kuulsusjanu õhutav teleprogramm võib olla üheks põhjuseks, miks nartsissism on ühiskonnas aina enam võimust võtnud. "Populaarsed telesaated on osa nartsissismi kasvu soodustavast keskkonnast, kuid need peegeldavad ka ühiskonda," ütles uuringu kaasautor ja UCLA professor Patricia M. Greenfield. 

Aastal 2007 moodustatud pingerea esiviisikusse kuulusid kuulsus, populaarsus, imago, majanduslik edu ning saavutustele orienteeritus. Kümme aastat varem moodustasid esiviisiku kogukonnatunne, heatahtlikkus, imago, traditsioonide väärtustamine ja enese aktsepteerimine. 

Autor: Signe Sillasoo, Sekretar .ee