Siiski rõhutavad uurijad, et suurem aju ei tee iseenesest veel kedagi targemaks,lisamaht tuleneb keskmisest suuremast nägemispiirkonnast ajus, et korvata valguse puudust.
Järelduste tegemiseks kasutati 1800. aastatest pärit koljusid, mida hoitakse Oxfordi ja Cambridge’i muuseumides, vaatluses kasutati põlisrahvaste koljusid Skandinaaviast Austraalia, Mikroneesia ja Põhja-Ameerikani. Mõõtmiste analüüsil ilmnes, et kõige suurema ajuga inimesed olid pärit Skandinaaviast, kõige väiksemaga aga Mikroneesiast.
Eiluned Pearce’i sõnul on kohastumuse põhjuseks Maale langeva valguse vähenemine ja talvepäevade lühenemine ekvaatorilt põhja ja lõuna suunas. Mida väiksemaks valguse tase langeb, seda suuremaks lähevad silmakoopad ja seega ka silmad. Samuti suureneb järjest kolju mahutavus, millest võib järeldada aju suuruse kasvu.