Urve Vilk • 5. september 2011
Jaga lugu:

Vaata, mis on kohtvõrk ja laivõrk

Aastaid tagasi konstrueeritud arvutitega sai korraga tööd teha vaid üks kasutaja. Kui selliseid aparaate oligi ettevõttes mitu, sai teavet ühest teise edastada vaid dis­ketiga. Ühesuguste andmetega suurema rühma töö oli väga keeruline. Peagi aga võeti kasutusele suurematest arvutisüsteemidest tuntud arvutivõrgulahendused.

Kõigepealt levisid kohtvõrgud (ingl local area net­work – LAN). Kohtvõrgud on mõeldud arvutites paikneva digitaalse info saatmiseks ja jagamiseks võrgukaabli ning arvutisse paigaldatud võrguadapteri abil ühes hoones või kompaktsel territooriumil (enamasti on kohtvõrgu kaugeim sõlm mõnisada meetrit). See on süsteem arvutite omavaheliseks kommunikatsiooniks, kus igal arvutil, mida nimetatakse ka võrgu sõlmeks, on oma aadress ja info edastatakse väga kiiresti. Tänapäeval on kiirused 100 Mb/s või 1 Gb/s (gigabitt sekundis tähendab umbes 100 miljonit märki sekundis).

Infoliiklust võrgus, võrgusõlmede õigusi ning info ühiskasutust juhib võrgu operatsioonisüsteem. Peale info edastamise ja ühiskasutuse võimaldab kohtvõrk korraldada ka seadmete ühiskasutust ning kontorites ongi saanud tavapäraseks töövahendiks võimsad võrgu­printerid ja -skannerid.

Paljud asutused ei paikne ühes hoones ja isegi mitte ühel territooriumil, seetõttu tekkis üsna pea vajadus ühendada eri paikades asuvate allüksuste kohtvõrgud tervikuks. Selleks oli mugav kasutada telekommunikatsioonifirmade sidevõrke, mis hõlmavad linnu ja riike. Võrkude ühendamiseks lisatakse igale kohtvõrgule eriseade, marsruuter, millele kirjeldatakse, kuidas võrgu kaugemate aadressidega ühendust saada ja mis seadmed sellise sõlmega andmevahetuspäringu võrku ilmumisel vajaliku side korraldavad.

Võrgu kasutajale on ükskõik, kas adressaat asub naaber­toas või hoopis teisel kontinendil. Sellist võrku nimetatakse laivõrguks (ingl wide area network – WAN). Seega on laivõrk sarnaselt kohtvõrguga ettevõttesisese aadressisüsteemiga andmeedastusvõrk, mis aga ei paikne ühes hoones või kompaktsel territooriumil, sest sellel puuduvad territoriaalsed piirangud.

Arvuti kasutamine väljaspool tööruumi ja hoonet tekitas vajaduse traadita võrkude järele. Nii tekkisid raadiovõrguseadmed (WiFi), mis on n-ö arvutivõrgu kaabliühenduse pikendamise seadmed arvutini raadio kaudu. Tehniliselt on asi keerukam, sest raadioühendust tuleb kaitsta pealtkuulamise eest, vahet tuleb teha kõrvuti töötavate võrkude vahel jne. Sisult ei ole WiFi aga uus arvutivõrk.

Teksti on koostanud Urmas Kõlli ja Margus Soots, täiendanud Heikki Eljas.

Loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Enimloetud
Laura Tahk
Laura TahkSekretar.ee toimetajaTel: 53 444 071laura@sekretar.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee