7. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esiteks muidugi aplaus ja kummardus, et National Geographicu (NG) fotosid Eestis sel kombel vaadata saab. Loodan väga, et sellest saab traditsioon ning maailma avardavaid fotonäituseid, mis paljastavad, kuidas ülekaaluliseks kasvanud heaoluühiskond ja arengumaade valu luudeks-kontideks nälginud inimestena kontrastidena külg-külje kõrval toimetavad. Kusjuures, ei ole midagi uut siin päikese all – samad mured on aastakümneid kestnud.

Fotod, mis suuresti on ilmakuulsast ajakirjast teinud selle, mis ta praegu on, on NG raudvara. Et hoomata nende tähtsust, aitab mõõtkava paika panna fakt, et ajakiri on üks väheseid, kus saab ühe artikli kallal töötada aastaid, lugude illustreerimiseks pildistatakse kümneid tuhandeid kaadreid ning fotoeelarved loo kohta ulatuvad miljonitesse. Sellest kõigest saab lugeda ajakirja erinumbritest, kus toimetus ajakirja sünni tagamaid paljastab.

Tallinnas pakutakse ajakirja arhiividest näha vaid kübekest – näitust ajakirja ikoonidest. Täpsuse huvides tuleb öelda, et siiski vaid osa neist. See tähendab tuntumaid kaadreid, mis ajakirjale nime teinud, nii nimekaid portreid kui ka looduse maagiat.

Ikoonilisus ehk tõesti väärt valik on ühelt poolt meelitav. Teisalt on see minu jaoks segav faktor: võtame mõne portree ja siis mõne loodusvaate, üht-teist mustvalget ning siis kirsiks ka Eestist midagi sajandi algusest. Natuke liiga palju, veidi eklektiliseks kippus.

Proovides korraldajat mõista, leidsin, et tõenäoliselt oli selle eesmärk võimalikult suure hulga publiku kõnetamine, mis on esimesel korral andeks antav.

Kahju oli ka Peter Essicki värskes eestikeelses ajakirjanumbris näidatud võimsatest ja ebamaistest vaadetest, mida mees oli legendaarse loodusfotograafi Ansel Adamsi jälgedes USA loodusest püüdnud. Suurejoonelised mustvalged fotod kibelesid suurema formaadi kui näitusel pakutud A1 järele. Need kannaksid julgelt üksi terve näituse välja.

Kriitikanootidest hoolimata on see vaatamist väärt ja perspektiive sättida aitav ülespanek nii suurele kui ka väiksele. Tasuta pealekauba. Saab kogeda naerupahvakuid, saab süvendada murekortsu.

“National Geographicu ikoonid”

Avatud Rotermanni kvartali prooviveskis 14. oktoobrini

8/10

Autor: Rivo Sarapik, Urve Vilk