Enamus firmadest elab endiselt krooniajas 

Oktoobri seisuga on ligikaudu 75% kõigist äriühingutest äriregistris veel kroonides märgitud osa- või aktsiakapitaliga. Aasta lõpuni saab seda muudatust veel sisse viia tasuta.

"Osa- või aktsiakapitali eurodesse konverteerimise protsess on internetipõhises ettevõtjaportaalis muudetud väga lihtsaks ja kiireks ning miinimumkapitaliga äriühingud saavad seda teha kuni 2011. aasta lõpuni tasuta. Uuest aastast maksab osa- või aktsiakapitali konverteerimine ettevõtjaportaalis juba tavalise muudatuse hinna ehk 17.89,“ lausus Justiitsminister Kristen Michal.

Silmas tuleb pidada seda, et riigilõivust on vabastatud seaduses konkreetselt nimetatud kanded (põhikirjas kroonide eurodeks muutmine, kapitali suuruse muudatus). Kui põhikirja soovitakse muuta mingil muul põhjusel ka muudes punktides, mida seaduses ei ole nimetatud, tuleb ikkagi riigilõivu tasuda. Ka siis tuleb tasuda riigilõivu, kui äriühing suurendab osa- või aktsiakapitali rohkem kui osa- või aktsiakapitali senise suurusega võrreldes lähima võimaliku suuruseni.

Osa- või aktsiakapitali ei arvutatud 2011 aasta alguses automaatselt eurodeks, kuna see oleks tekitanud ümberarvutatuna mittetäisarvulised summad, samas aga  kehtiv regulatsioon lähtub sellest, et osa- või aktsiakapital ning osa või aktsia nimiväärtus saab olla ainult täisarv. Samuti oleks automaatne ümardus nihutanud  paigast ühingusisesed osalusproportsioonid, mistõttu tulebki osa- või aktsiakapital konverteerida ettevõtjal enda juuresolekul.

Põhikirja ja osa- või aktsiakapitali suuruse registreerimiseks äriregistris on vaja esitada äriregistrile vastav avaldus koos kogu muudatuste tegemise aluseks oleva dokumentatsiooniga. Avaldust on võimalik esitada kas e-äriregistri ettevõtjaportaali või notari kaudu.

Osale arutelus

  • Rivo Sarapik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Sündmused Lennusadamas on kordumatud

Suur sündmus väärib olenemata külaliste arvust suure algustähega peopaika. Üheks selliseks on kahtlemata Lennusadam koos vesilennukite angaariga, mis rajati sada aastat tagasi Vene tsaar Nikolai II korraldusel, osana Peeter Suure merekindlusest. Ainulaadne arhitektuuripärl on Paksu Margareeta kõrval teiseks koduks Eesti Meremuuseumile.

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Restoranitestid

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara