Autor: Rivo Sarapik • 1. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ka sisekõnel on aktsent

Briti teadlased jõudsid selgusele, et sisemisel kõnel on sama aktsent nagu välisel ehk vaikselt lugemisel hääldame ja räägime mõttes samamoodi nagu kõva häälega.

Selle järelduseni jõudmiseks võrreldi Põhja- ja Lõuna-Inglismaalt pärit vabatahtlike lugemiskäitumise muutusi, vahendab ERRi Teadusportaal. Nimelt hääldavad nendest kahest piirkonnast pärit inimesed erinevalt näiteks täishääliku pikkust sõnas glass (eesti k klaas). Põhjapoolses aktsendis on vokaal lühike, lõunapoolses pikk.

Seda meeles pidades on võimalik luua erinevaid värsse, milles viimased sõnad kas riimuvad või mitte sõltuvalt tema piirkondlikust aktsendist. Kui rääkimise omapärad, näiteks aktsent, peegelduvad ka sisemises kõnes, peaks lugeja poolt tajutav ebakõla ehk riimi puudumine väljenduma ka silmaliigutuste muutuses. Kui aga sisekõne ei tuvasta selliseid dissonantse, peaksid inimese silmaliigutused lugedes olema sujuvad.

Uuringu tulemused näitasid katkestust silmaliigutustes, kui sõna ei riimunud. Need muutused vabatahtlike lugemistegevuses klappisid hästi nende välisele kõnele omase aktsendiga.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700