8. november 2011

Töölepingu erakorraline ülesütlemine

Vaatamata sellele, kas poolte vahel on või pole kirjalikku töölepingut, tuleb töölepingu ülesütlemisavaldus edastada töösuhte teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

Küsimus: Kas ja kellele peab töötaja esitama töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, kui tööandja pole kirjalikku töölepingut sõlminud?

Vastus: Töölepingu seadus ei sätesta, et kirjaliku töölepingu peab koostama tööandja. Selle võib koostada ja esitada ka töötaja. Leping sõlmitakse poolte vahel ja töölepingu seadus eeldab selle kirjalikku vormi, mis pole kohustuslik vaid siis, kui lepitakse kokku töösuhte kestuses kuni kaks nädalat. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest (töölepingu seadus, TLS § 4 lõige 2).

Vaatamata sellele, kas poolte vahel on või pole kirjalikku töölepingut, tuleb töölepingu ülesütlemisavaldus edastada töösuhte teisele poolele (töötaja või tööandja) kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lõige 1). Suuline ülesütlemisavaldus on tühine. See tähendab, et tööleping kehtib edasi ning kohustus anda ja teha tööd on jätkuv.

Kui ülesütlemisavaldus on paberkandjal ehk kirjalik, peab sellel olema ka esitaja omakäeline allkiri. E-kirja või faksi teel edastatud tahteavaldus peab sisaldama peale töölepingu ülesütlemise teate ka poolte andmeid ja ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Erakorraline ülesütlemisavaldus ei erine vorminõude poolest korralisest ülesütlemisavaldusest.

Töötaja peab nii töölepingu korralise kui erakorralise ülesütlemise avalduse esitama tööandjale. Tööandja on juriidiline isik ehk ettevõte, kellele tööd tehti.

 

 

Autor: Urve Vilk, Kaia Taal

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700