9. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Joobenähtudega töötaja joobe tuvastamisel pole alkomeetrit vaja

Tööandja peab joobenähtudega töötaja koheselt töölt kõrvaldama,  joobeseisundi tuvastamiseks või tõendamiseks sobivad ka otsese juhi või kolleegide seletused ning alati ei pea kasutama selleks eksperti või mõõtevahendit, selgitab Äripäeva käsiraamatute foorumis advokaadibüroo LAWIN Lepin & Luhaäär.

Küsimus: Kui töötaja on tööl joobeseisunids või teatud nähtudega ja töötaja otsese juht teeb otsuse, et töötaja seisund takistab korrektset töö tegemist, kuid joovet tuvastatud veel ei ole, siis mis võimalused on tööandjal töötaja töölt kõrvaldada?

Kas töötaja võib nõuda saamata tasu aja eest, mil ta kõrvaldati töölt? Kas peab koostama käskkirja, kui kauaks töötaja töölt kõrvaldati ja kas töötaja peab selleks nõusoleku andma?

Vastus: Tööandjal pole mitte üksnes õigus, vaid lausa kohustus joobes töötaja töölt kõrvaldada. Nimelt on tööandja kohustatud töölt kõrvaldama alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 15. Viidatud seaduse säte ongi töölt kõrvaldamise aluseks ja puudub vajadus töötaja nõusolekuks.

Joobe tuvastamine on võimalik ka üksnes alkoholi, narkootilise või toksilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud isiku tüüpiliste kehaliste või psüühiliste reaktsioonide muutumise või häirumise tuvastamise kaudu. Seega võib kasutada joobeseisundi tuvastamiseks või tõendamiseks otsese juhi või kolleegide seletusi ning alati ei pea kasutama selleks eksperti või mõõtevahendit.

Veelgi enam, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 2 kohaselt on ka töötajal endal keelatud joobeseisundis töötada.

Kui tööandja ei saa töötajale tööd anda põhjusel, et töö andmatajätmise on tinginud töötaja enda süü (antud juhul joobesolek), siis tööandja ei pea maksma kõrvaldamise aja eest töötasu. Seadus ei sätesta töölt kõrvaldamisele ajalisi piire, kuid võib mõistlikult eeldada, et töötaja on töölt kõrvaldatud kogu joobesoleku ajaks, s.t. tööandja ei saa töötajat tööle lubada ja töötajal on keelatud tööle asuda enne kui ta on kaineks saanud.

Töölt kõrvaldamise kohta on soovitav tõepoolest koostada käskkiri, milles oleks fikseeritud joobe tuvastamisega ja töölt kõrvaldamisega seotud asjaolud (millal intsident toimus, kes ja kuidas tuvastas joobeseisundi, jne.). Kuivõrd joobeseisundis töölviibimine võib olla aluseks ka töölepingu ülesütlemisele, siis olek soovitav käskkirjaga teha töötajale ka hoiatus selle kohta, et teistkordsel rikkumisel võib tööandja töölepingu üles öelda.

Autor: Lemmi Kann, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700