17. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äärmuslikud töökorralduse reeglid 

Töölepingu seaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötajat teavitama töökorralduse reeglitest. Tööandja saab töötajale seadusega antud õigusi sisereeglitega ainult täiendada, mitte neid ära võtta, kirjutab Personali Praktik.

Enne 1. juulit 2009 kehtinud töölepingu seaduses oli kasutusel mõiste töösisekorraeeskirjad. Kehtiva töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 11 kohaselt on tööandja kohustatud töötajat teavitama tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitest.

Tegelikult on töötamise kord olemas igas ettevõttes, kui mitte paberil, siis

väljakujunenud tavana. Tööandjale ongi pandud kohustus teavitada töötajaid juba

väljakujunenud või tööandja kehtestatavatest reeglitest kirjalikult.

Seadus peab töökorralduse all silmas eelkõige tööpäeva algusaega, tööpäevasiseseid puhkepause ja einetamisaega, kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötaja aruandmise

korda jms.

Olemas on ka teine äärmus ehk tööandjad, kes kohustavad töötajat olema telefoni

teel 24 tundi 7 päeva nädalas kättesaadavad või tahavad, et töötaja suunaks ka

oma Skype’i konto töömobiilile, mis peab samuti olema seitse päeva nädalas sisse lülitatud. Sellised tööandjad nõuavad, et töötaja loeks töömeile igal ajal, sh puhkusel olles ja vastaks kirjadele kahe ööpäeva jooksul.

Need äärmuslikud reeglid on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning

töölepingu seaduse tingimusega töö- ja puhkeaja piirangute puhul. Kuid töötaja,

kellele töökoht on oluline, täidab selliseid ebaseaduslikke korraldusi imekspandava hoolega ja ei mõtlegi sellele, et tööandjale vastu hakata.

Oma õigusi hakatakse nõudma alles siis, kui tööandjaga mingil muul põhjusel

tekib konflikt ja töösuhte lõppemine on lähedal.

Tööandjate seas on muutunud populaarseks võtta endale õigus kontrollida

töötaja isiklikke asju ja tema isikuga seotud andmeid, näiteks otsida läbi töötaja

isiklikud asjad enne ettevõtte territooriumilt lahkumist, samuti kontrollida

riietusruumi või -kappi, lugeda eranditult kõiki tööandja arvutis avatud e-kirju,

pidevalt jälgida töötajat tööajal video- või digikaamera vahendusel, paigaldada GPS

seadmed tööandja sõidukile jmt.

Tööandja peab jälgimisseadmete kasutamisel olema ettevaatlik, sest teatud

piire ületades võib töötaja pidevat jälgimist käsitleda ka ebaseadusliku jälitustegevusena. Eelkõige võib see häirida ja kahjustada töötajat. Soovitused seaduspäraseks käitumiseks on samuti kirjas Andmekaitse Inspektsiooni juhendis.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik

Autor: Meeli Miidla-Vanatalu, Urve Vilk

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700