29. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastutustundliku ettevõtluse TOPi tipus konkurents tihe

2011. aasta Eesti vastutustundliku ettevõtluse indeksi kokkuvõtet iseloomustab võrreldes varasemate aastate tulemustega tajutav edasiminek igas aspektis. Tõusnud on osalevate ettevõtete üldine tase, eelkõige on aga märgata tihedamat konkurentsi tipus.

Kuigi järjepideva valdkonda panustamise tulemusena moodustavad suurema osa tabeli eesotsast samad ettevõtted, kes varasemalt (näiteks Coca-Cola HBC Eesti, Swedbank, Eesti Energia, Microsoft Eesti, ABB, Ecoprint, Eesti Post jt), on sinna lisandunud mitmed tugeva arengu teinud ettevõtted - SEB Pank, BaltCap ja Filter teiste seas. Kõigi osalejate koondhinne on aastaga tõusnud 2% võrra ning jõudnud 64%-ni maksimaalselt võimalikust 100st punktist.

Osalejate vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamises on märgata üha enam strateegilisust – valdkonnaga teadlikult tegelemine, sõnastatud põhimõtted, eesmärkide seadmine ja hindamine. Mitmed ettevõtted on mõelnud aastaga põhjalikumalt läbi oma juhtimisfilosoofia, et see oleks kooskõlas ühiskondlikust vastutusest tulenevaga.

Lisaks on rohkem punkte kogunud ettevõtete seasüha enam levinud looduskeskkonnas, kogukonnas ning töö- ja turukeskkonnas tehtavate tegevuste selge seotus ettevõtte tegevusvaldkonnaga. Suurema osa ettevõtete vastutustundlikkus vajaks siiski paremat seostamist põhitegevusega.

Samuti hakkas sarnaselt eelmistele aastatele läbiva joonena silma pigem puudulik vastutustundlike tegevuste mõõtmine, mõju hindamine ja nii tegevuste kui ka tulemuste kommunikatsioon. Ettevõtte väliste sidusgruppide (kliendid, investorid, tarnijad, vabaühendused ja kogukond laiemalt) teavitamine oma vastutustundlikust tegevustest kipub olema pigem erand kui reegel. Ka finantstulemuste kõrval looduskeskkonnale ja kogukonnale keskenduv aruandlus vajaks Eestis muu maailma eeskujul senisest märksa enam tähelepanu.

Taseme üldise tõusu kõrval on positiivne, et tipus on konkurents samuti tihedamaks läinud. Esikümne ettevõtteid lahutab märgatavalt väiksem punktisumma kui eelmisel aastal. Ka TOP10-sse pääsemiseks vajalik punktisumma oli 2011. aastal selgelt kõrgem. Näib, et vastutustundlikule ettevõtlusele tähelepanu pööramine on Eesti ettevõtete jaoks saamas üha enam päevakorral olevaks teemaks.

Oma rolli mängib selles kindlasti üldine Eesti ettevõtluskeskkonna areng ja küpsemine, samas võib täheldada, kuidas hulga ettevõtete jaoks kogus teema olulisust just majanduslikult rasketel aegadel, mil vastutustundlikkuses hakati nägema võtit ressursside efektiivsemaks kasutamiseks, tulemuslikkuse tõstmiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Ka välisturgude vallutamisel ning ekspordis mängib ettevõtte terviklikult läbimõeldud ühiskondliku vastutuse strateegia kindlasti rolli.

Vähemalt 70% võimalikust maksimumtulemusest saavutanud ettevõtetele omistavad indeksi läbiviijad teist aastat järjest ametliku vastutustundliku ettevõtte kvaliteedimärgise. Selle eraldi tunnustuse eesmärk on tuua avalikkuses selgemalt pildile ühiskondlikku igapäevase opereerimise osana vaatavad ettevõtted. Märgis omistati 25 organisatsioonile, neist 12 uuele ettevõttele võrreldes möödunud korraga.

Kõik Eesti vastutustundliku ettevõtluse indeksis osalenud ettevõtted ja teised organisatsioonid väärivad aga esiletõstmist, kuna läbisid põhjaliku hindamisprotsessi ja analüüsisid oma tegevust. Tulemust arvestamata on kõigi nende näol tegemist vastutustundlikkust hindavate ettevõtetega, kes sellega teistele Eesti ettevõtetele eeskujuks on.

Vastutustundlike ettevõtete TOP

 

Vastutustundlike ettevõtete valimine

Neljandat korda toimunud Eesti vastutustundliku ettevõtluse indeksi koostamisel, mida juhtisid Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Äripäev, EBSi eetikakeskus ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, osales 58 ettevõtet ja kaks avalik-õiguslikku organisatsisooni (Eesti Rahvusringhääling – 75 punkti ja Eesti Advokatuur – 53,7).

Peale üldtabeli moodustati eraldi väikeettevõtete (vähem kui 50 töötajat) pingerida, kuhu ei kaasatud töötajate arvu poolest sobivaid hargmaiste ettevõtete kohalike esindusi Eestis. 

Ettevõtete täidetud küsimustikke hindasid valdkonna eksperdid. Uuendusena auditeerisid pingerea eesotsa ettevõtteid tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks personaalse kohtumise käigus Ernst & Youngi audiitorid.

Võimalikust maksimumtulemusest vähemalt 70% saavutanutele antakse vastutustundliku ettevõtte kvaliteedimärgis, väikeettevõtete kategoorias on piiriks 60%.

Märgi on ära teeninud 30 organisatsiooni, neist 16 on võrreldes möödunud korraga uued.

 

Autor: Urve Vilk, Marko Siller

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700