Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 2. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta võrra. 2010. aastal oli linna- ja maaelanike terviseprobleemideta eluea erinevus kaks aastat.

Maakonniti on arvutused tehtud kahe aasta peale kokku, et vähendada juhuslikke kõikumisi. Maakondadest oli 2009/2010. aastal tervena elada jäänud aastate näitaja kõrgeim ehk üle 59 aasta Lääne-Viru, Pärnu ja Rapla maakonnas. Kõige madalam oli see Põlvamaal — vaid 42 aastat. Alla 50 aasta oli näitaja veel Jõgeva- ja Võrumaal.

Kõige suurem meeste ja naiste tervena elada jäänud aastate erinevus oli Viljandimaal — 7,3 aastat ja kõige väiksem Võrumaal — pool aastat.

Viimase viie aasta jooksul on nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste tervena elatud aeg pikenenud, vastavalt kuue ja ühe aasta võrra. 2010. aastal oli sünnimomendil eesti rahvusest mehel tervena elatav aeg 54,8 aastat ja naisel 59,5, mitte-eestlastel vastavalt 52,8 ja 55,4.