5. detsember 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jõulustress rikub kingirõõmu

Jõuludeni on jäänud loetud päevad. Praegu on kõik veel üsna rahulik. Tasahilju ilmuvad aknalaudadele sussid ja küünlad, ostukeskustes sätitakse järgemööda kaupluste vaateakendele kaunistusi. Elu tundub kui idüll, ainult lumi on puudu. Ent paraku nii rahulikuks see kõik ei jää, ei ole ühelgi aastal jäänud, kirjutab Bioneer.ee.

Igal aastal, vahetult enne jõule, kuuleb inimesi ümberringi kurtvat jõulukingituste pärast. Et küll nende ostmine ikka tekitab stressi. Ja kuidas ikka ei tea, mida kinkida. Ja kingituste peale kulub palju raha. Ja kuidas ei ole aega nende ostmiseks. Ja kuidas kõik ostukeskused on nii rahvast täis, kirjutab bioneer.ee.

Seda kõike on väga kurvastav kuula, sest jõulud võiks olla rahulik aeg, ilus ja muinasjutuline, täis naudinguid ja unistusi. Ja need mõned vabad päevad võiksid olla ainult enda ja lähedaste päralt, nii et saaks aja maha võtta ja seda koos oma kõige kallimatega veeta. Mõnusalt ja kohustusteta.

Tahad sa kinkida stressi või rõõmu?

Kingime ju selleks, et teha teisele rõõmu, valmistada talle heameelt. Kuid kui kinkija on kingi hankimisega näinud nii palju vaeva ja selle pärast stressanud, läheb see energia kingiga kaasa ja nii saabki teine kingituseks samuti stressi. Selline kink ei tee kindlasti nii palju rõõm kui võiks.

Loodan juba aastaid, et ma ise ei saa kinke, mis on kedagi kurnanud või koormanud. Ei tahaks teistele kehva enesetunnet tekitada ega saada kinki, mis on tulnud läbi raskuste ja vaeva. Tahan hoopis häid mõtteid ja soove ning seda, et mu lähedastel, kes mulle kinke tahavad teha, oleks jõulude ajal hea ja mõnus olla. Tahan, et kink tuleks südamest. Ja kui mitte, siis polegi vaja kinkida. Tegelikult ei pea ju jõulude ajal kingitusi tegema ning midagi ei juhtu, kui neid ei tee. Ometi on inimesed võtnud kingid endale kohustuseks ja nende pärast närveldamine kandub üle ka teistele.

Kui kingituste tegemine ajab hulluks, on parem neid üldse mitte teha. Pigem tasub püüda jõulude ajal lihtsalt aeg maha võtta, seda rahulikult ja mõnusalt koos lähedastega veeta ning kinkida häid soove, mis tulevad südamest. Lähedastel on nendest palju rohkem rõõmu ja suurem heameel, kui mingist suvalisest asjast, mis ostukeskusest kiiruga ostetud, et midagi kinkida ja järjekordne nimi kinginimekirjast maha tõmmata. Samuti on teistel hea meel selle üle, kui nad näevad, et muidu nii närviline inimene saab ometi puhata ja rahuneda.

Asjade asemel paki kingikotti aega

Kui siiski tahaks midagi kinkida, võib kingituse ise teha. Sellega alustamiseks on praegu paras aeg. Seejuures ei pea kingitus olema sugugi suur. Kõik ei oska sokke kududa või saunamütsi viltida, seepi või ehteid teha, kuid kingituseks ei pea olema käsitöö. See on ainult üks võimalus.

Kingituseks sobib ka enda pildistatud ja raamitud foto või maalitud pilt. Kinkida võib mõne nii-öelda teenuse kinkekaardi, näiteks sellise, millega kingi saaja saab käia kinkijaga piknikul, tema  valmistatud õhtusöögil või muud moodi mõnusalt aega veeta. Kes laulda või pilli mängida oskab, võib kingisaajale oma kontserdi anda ehk kinkida tasub koosolemise aega, sest seda on ju nii vähe.

Hea kingitus on annetus, näiteks kingi saaja annetab raha loomade varjupaigale. Loomaaiale annetajad saavad loomadele lausa vaderiks. Näiteks kääbusmarmoseti vaderiks saab loomale aastase toidulaua maksumuse ehk 45 eurot annetades, surikaadi toidulaud maksab 60 eurot jne.

Jõulukingituseks võib moosi või hoidiseid keeta, näiteks piparkoogimaitselist puuviljamoosi või verivorsti kõrvale punase sibula moosi või talvisesse jahedusse särtsu toovat tšillimoosi. Maitsev kingitus on isetehtud trühvlid või muud maiustused ning need sobivad kandma kingisaaja nime.

Kingituseks võib ise müsli kokku segada või mee sisse pähkleid, rosinaid või muid kuivatatud puuvilju puistata ja purgi ära kaunistada. Kingituseks sobib omakirjutatud kokaraamat, mis ei pea olema sugugi trükitud, vaid oma lemmikretseptid võib käsitsi kaunisse märkmikku kirjutada.

Kingituseks sobivad omamaalitud tassid või kummikud või omatehtud küünlad. Vahvad on isetehtud kuuseehted, olgu need siis paberist, nööpidest, helmestest, kuivatatud puuviljadest või piparkookidest. Vahendeid selleks leidub tänapäeval paljudes meisterdamiskaupade poodides. Kui ise seepi või huulevõiet teha tundub keeruline, siis vannisoola on küll väga lihtne kokku segada.

Isetehtud kingiga käib kaasas sügav mõte

Kuigi isetehtud kingitused ei näe võib-olla välja nii kvaliteetsed või uhked kui poest ostetud või päris käsitööliste-kunstnike tehtud asjad, on nendega kaasas käiv mõte suur, tähtis ja kaunis. Isetehtud kingitus on sündinud just kingisaajale mõeldes. Kingi sisse on pandud palju häid tundeid ja mõtteid, mida poest ei saa. Tühja sellest, kui kingitav ese on mõnest kohast veidi lopergune või kaunistus selle peale pole joonistatud just kindlaima käega. Kingitus ei lähe ju poeletile ega pea kvaliteedikontrolli läbima. Tähtsad on tahe ja hoolimine, soov teha midagi teisele ise, oma kätega.

Tähtis on ka kingitus säästlikult pakendada, sest jõulude ajal on kahju vaadata kõiki neid pabereid ja paelu, kinkekotte ja muid pakendeid, mida on nauditud vaid korraks ning mis lõpetavad üsna ruttu prügikastis. Kinkepaberit saab mitu korda kasutada või kinkekoti võib ise ajakirjast voltida.

Jõuludest ei kujune tarbimismöllu, kui me ise seda sisse ei harjuta. Lapsed ei harju saama kingiks värvilisi plastist nukumajasid, kui me ise neid ei kingi. Jõulud peaksid tooma rõõmu ja rahu. Stressi nende pärast tekitame me endale ainult ise. Mis oleks, kui prooviks sel aastal teisiti?

Autor: Urve Vilk, Bioneer .ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700