23. detsember 2011

Kirkaid hetki galeriidest

Kunst ei ole enam 50 × 70 cm raamile tõmmatud lõuendikangas. Kunst ei ole enam asi, vaid protsess, nii füüsiline kui ka emotsionaalne elamus. Suures osas kinnitavad neid väiteid kultuuriaastal toimunud kunstiprogrammid.

Need viisid linnakodanikke nende mugavustsoonist välja ja pakkusid ohoo-tunnet.

Üks niisuguseid kunstielamusi oli minu jaoks vaieldamatult Kumus toimunud

näitus “gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur”. Meediakunstinäitused on ammu

vallutanud kogu Euroopa ja oli viimane aeg ka Eestis sellist asja korraldada.

Peame ennast ju ikkagi IT-riigiks. See näitus tõestas ideaalselt, et IT ei ole ainult

kuiv käskude järjestamine ja numbrijada. Tehnoloogiavaldkond võib olla sama loominguline nagu luuletamine, savipoti mätsimine või õlimaali tegemine.

Elame tehnoloogiast läbi imbunud maailmas. Me ei saa hakkama mobiili või sülearvutita, ent tundub, et inimeste fantaasia selle koha pealt on endiselt kasin. “gatewaysil” näitasid kunstnikud oma fantaasialendu: e-kirju vedavad teod, veekardinana ilmuvad sõnad internetist, üleelusuurune mobiil Astrid ja selle aasta suursündmus iseeneses – Memopol II.

E-kirja, mobiili või ID-kaardiga saab palju rohkem mängida, kui esmapilgul tundub, sest kuigi meie digimaailm on alles õige noor, oleme sellesse juba hakanud konventsionaalselt suhtuma ega ürita etteantud funktsioonidest eriti kaugemale

mõelda. Õnneks või kahjuks tundus mulle, et noored, 1980ndatel sündinud ja n-ö esimesse arvutipõlvkonda kuuluvad inimesed oskavad palju enam suhestuda

just “gatewaysil” pakutud interaktiivse arvutikunstiga kui Kumu püsiekspositsioonis oleva Konrad Mäega. Aga võib-olla algab nende tee maalikunsti juurde näiteks just Urmas Pedaniku emaplaadimaalidest.

 

 

Autor: Urve Vilk, Ragne Nukk

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700