5. jaanuar 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandja vastutab töötaja ohutuse eest

Aktiivselt tööelus osalev inimene veedab üle poole oma ärkveloleku ajast töökeskkonnas. See tähendab, et oleme sellest keskkonnast ka olulisel määral mõjutatud, kirjutab ajakiri Personali Praktik.

Tööandja kannab vastutust töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomise eest ning töötaja osaleb selle loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Töökeskkonna riskianalüüs

Esmalt kogutakse infot töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud

info põhjal tuvastatakse töökeskkonna ohutegurid.

Seejärel hinnatakse ohuteguritega seotud riske – võimaliku tagajärje raskusastet

ning selle tõenäosust ja otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet, kavandatakse järgmisena tegevus riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks.

Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine – saadud dokumenti nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks.

Ohutegurid töökeskkonnas

Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustusena) või ettevõtte varale. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus.

Riskianalüüsi tulemuste põhjal kavandab ja korraldab tööandja töökeskkonnaalast tegevust ning tagab tegevuse kontrolli töökeskkonna sisekontrolli kaudu.

Tööandja peab riskide hindamisel arvestama füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste,

füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohuteguritega.

Füüsikalised ohutegurid on näiteks müra ja valgustus; keemilised kemikaalid

ja asbest; bioloogilised kõik bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada

nakkushaigust, allergiat või mürgistust, näiteks seened, bakterid, parasiidid;

füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine

ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.

Kui eespool mainitud tegurid on igale inimesele füüsiliselt tajutavad ning seega

osatakse neid ka hinnata, siis psühholoogilised ohutegurid ja nende mõju töötaja

tervisele jääb riskianalüüsi tegemisel sageli tähelepanuta.

Tööstress on tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 50–60% töölt puudutud päevadest

on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste

kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt.

Loe pikemalt ajakirjast Perosnali Praktik. 

Autor: Meeli Miidla-Vanatalu, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700