31. jaanuar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhtivtöötajad ja teised meeskonnaliikmed ootavad sekretärilt eelkõige diskreetsust. See mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast discretus – eraldatud, aga sellega haakuvad ka tundeelu kategooriad, nagu taktitunne ja tagasihoidlikkus. Prantsuskeelne sõna secret märgib saladust. Niisiis on sekretär-juhiabi saladuste hoidja.

Saladuste hoidmisega aga kaasnevad vastusrikkad kohustused, mis pole sugugi igale inimesele võimetekohased. Kõigi tsiviliseeritud riikide põhinõue juhiabile ja sekretärile on, et mis tahes info ettevõtte kohta ei tohi läbi tilkuda. Keegi kõrvaline ei tohi teada: kellega ja miks juhtivtöötaja kohtub – ei tohi avalikustada kohtumisi kolleegide, äripartnerite, riigiteenistujate, välisfirmade esindajatega jt, sest paljud koostööprojektid on alles algusjärgus ning pole teada, kas need ka käiku lähevad mida sisaldab kirjavahetus (elektrooniline või tavapost) kes ja mis põhjusel helistab mis on kirjas juhiabi-sekretäri kalendermärkmikus (ladinakeelse sõnana agenda, mille all tuntakse tänini jumalateenistuse ja kirikutalituste korda sätestavat kirikukäsiraamatut).

Juhiabi käitumisnõuetest, riigitöötajate teenistuskohustustest, võimu avaldumisest, imagost jm teemadest loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Autor: Urve Vilk, Maaja Kallast, Erna Gross