3. veebruar 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mälestusi viimasest 20 aastast

Tallinna kunstihoone uus näitus “Mälestusi külmast utoopiast” tähistab 20 aasta möödumist külma sõja lõpust ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.

Eve Kase kureeritud rahvusvahelisel näitusel esinevad kunstnikud mitmest põlvkonnast – nii need, kes elasid teadlikult radikaalsete poliitiliste muudatuste ajal, kui ka need, kelle mälestused sellest perioodist on mõnevõrra hägused.

Ühtlasi käsitleb näitus erinevaid teemasid alates Lego koonduslaagritest kuni Facebookini. Vaatluse alla on võetud kõik 20 aastat, mitte ­ainult 1990ndate algus. Nende kahe seisundi vahel – demokraatia lapsekingades ja demokraatia teismeeas  – jookseb näituse mõtteline telg.

Lego surmalaager. Näituse tuntumaid ja enim vastukaja tekitanud töid on poola kunstniku Zbigniew Libera “Lego koonduslaager” 1996. aastast. Libera on ehitanud Lego klotsidest stseene koonduslaagrist ja neid fotografeerinud. Tulemuseks on sügavalt kahemõtteline teos, mis viitab sõjale kui lapseliku kergusega võetavale mängule ja selle tagajärgedele.

Libera meetod on lihtne. Ta on kombineerinud oma töös absoluutsed vastandid – mänguasjad ja sõjakoledused – ning saavutab sellega sügavalt häiriva, kuid sisuliselt tiheda koosluse. Lego firma olevat omal ajal heausklikult Libera teost sponsoreerinud, kuid hiljem püüdnud selle avalikustamist takistada. Praegu kuulub teos Varssavi kunstimuuseumi kollektsiooni.

Valulikke teemasid puudutab näitusel ka leedu kunstnik Kestutis Grigaliunas tööga “Surmapäevikud”, mis kujutab esimesel okupatsiooniaastal surma mõistetud inimeste portreesid. Marko Mäetamm ja Anu Juurak näitavad aga juba hästi tuntud tööd “Verised majad”, mis käsitleb omandireformi raskeid tagajärgi.

Võrgutamisest Facebookini. Näitusel domineerivad tööd, mis mänguliste vahendite kaudu annavad edasi postsovetliku ühiskonna erinevaid tahke. Nii näiteks käsitleb Ivan Moudovi töö “Fragmendid” modernse kunsti keerulist olukorda Bulgaarias, varastades tuntud kunstnike näitustelt üksikuid esemeid.

Kellel jäi kevadiselt graafikatriennaalilt vaatamata Alina Rudnitskaja dokumentaalfilm “Bitch’ide akadeemia”, saab näitusel näha, kuidas Peterburi üpris omapärases treeningprogrammis õpetatakse naisi rikkaid mehi võrgutama.

Näituse üks nooremaid kunstnikke Siim Erlenheim näitab animatsioonfilmi “Debatt”, mis vaatleb internetidemokraatiat väga mõjuvõimsaks saanud sotsiaalvõrgustiku Facebook näitel.

“Mälestusi külmast utoopiast”

Tallinna kunstihoone, Vabaduse väljak 6, Tallinn

Näitus on avatud 26. veebruarini.

 

 

Autor: Urve Vilk, Ragne Nukk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700